Meie päevad olid kõik
sellised, et vara hommikul ärkasime, sõime korteris hommikusööki ja siis
asusime mägedesse teele. Mägedes sõime kaasavõetud võileibu või einestasime
kuskil mägirestoranis. Õhtul jõudsime korterisse peale pikka ja väsitavat päeva
mägedes värskes õhus. Kedagi ei huvitanud sellisel hetkel enam söögi tegemine
ja nii käisime igal õhtul väljas söömas. Arabba on ikkagi sisemaapiirkond ja
restoranides on tavaliselt valikus liha või vorstikesed, aga mitte kala. Mina sõin
tihti suppi, sest liha mulle ei meeldi ja kala ei olnud ja siis jäi üle kas
mingi pastatoit või supp. Igas restoranis toodi kõigepealt lauda saiavaagen ja
nii ei kadunud mul reisi jooksul ükski kilo kehakaalust, sest saia söömine oli
toitev.
Pildil on näha Alpen Rose
hotell, kus käisime esimesel õhtul söömas. Hotell asus kohe meie maja kõrval.
Arabbasse saabusime
esmakordselt õhtul peale 20:00 ja meil ei onudki midagi süüa. Mul oli kõht väga
tühi. Meie maja kõrval asus hotell Alpen Rose (http://www.alpenrosearabba.it ) ja selle hotelli restoranis käisimegi
esimesel õhtul söömas. Kui meie sinna sööma jõudsime, siis oli neil seal
õhtusöögiaeg peaaegu läbi. Meil lubati salatilauast teha oma valik ja siis
istusime ja tellisime menüü järgi. Mulle see restoran meeldis, sest juba see
atmosfäär oli ülimõnus- puidust seinad ja mööbel.
Pildil on näha, milliste
laudade taga me Alpen Rose restoranis istusime.
Salatilauast sai valida
lihtsalt kurki, tomatit, rohelisi salateid kui ka näiteks riisisalatit jms.
Samas oli ka leiva ja juustuvalik ning lõpuks ilmus välja isegi üks tort, millelt
minagi viilu lõikasin. Salatilauast sai käia salatit võtmas nii palju kui soovi
oli, aga kahjuks meie sinna saabudes olid ainult salatiriismed alles. Mina sain
igatahes oma kõhu täis ja mina sõin seal veel ka suppi, mis maksis umbes 6,5EUR.
Pildil on näha, kui suures
ulatuses sai salateid, leiba ja juustu valida, mis kõik oli nagu tasuta ja
kuulus õhtusöögi juurde.
Mina jäin selle toiduvalikuga
väga rahule ja pidasin seda väga odavaks. Kui arve saime, siis selgus, et
salatilaud, leib, juust ja kook ei olegi ekstra tasu eest ja seega on sealne
söömine ikka väga odav, sest soovi korral saab väga odavalt hakkama, aga samas
saab kõhu juba ainuüksi salatilauast süües täis. Mina oleksin tahtnud seal igal
õhtul süüa.
Pildil on restoran Arabbas,
kus käisime söömas teisel õhtul. Istusime ja sõime väljas ja ma ei mäleta,
milline see restoran seestpoolt välja nägi. Tellisin mingit loomaliha, mis oli
üle valatud tumeda kastmega ja toit nägi välja taldrikul, nagu sööks muda. Liha
oli nii sitke, et mina seda lõigata ja närida ei suutnud ja nii jäigi toit
alles ja seekord läksin magama kergelt tühja kõhuga.
Teisel õhtul käisime Arabba
keskuses söömas Pizzeria Al Table restoranis (http://www.ristorantepizzeriaaltable.com).
See oli mitme tee ristil ja seal oli võimalik süüa kas väljas või sees. Toit oli
kohutav, liiga kaua pidime ootama ja kokkuvõttes mulle seal ei meeldinud üldse
ja kogu meie seltskonnale seal ei meeldinud. Ma arvan samas, et me tegime
lihtsalt vale toiduvaliku, sest usun, et teistele inimestele seal ikka meeldis
ja nad paistsid rahulolevad olevat.
Pildil on näha restorani
sisemus, kus käisime söömas Arabbas kolmandal õhtul.
Kolmandal õhtul sõime Arrabba
keskuses olevas Michelin märgiga restoranis Miky's Grill (http://www.hotelmesdi.com/arabba-dolomites/grillrestaurant.html), sest peale teise õhtu ebaõnnestunud
toiduvalikut soovisime kindla peale kuskil heas kohas midagi head süüa. See
restoran kuulus hotell Mesdi alla. Restorani interjöör oli väga hea ja toit oli
ka väga hea. See on veidi kõrgema hinnaklassiga kui Alpen Rose restoran. Mina
sõin seal vist suppi ja ravioolisid (makaroni- ehk pastataoline toit). Need
olid seal värskelt küpsetatud ravioolid, mitte mingid poest ostetud.
Pildil on näha Miky’s Grill
restorani uks, kuhu pääseb kasvõi otse suusaliftist suusavarustusega. Seal uksel
oli silt, et see on ka jalgrataste laadimispunkt, aga ma ei tea, mida see pidi
tähendama. Meie selle suusaliftiga ei sõitnud ja ma ei näinud, et see oleks
suvel üldse kasutuse olnud. Üks teine suusalift töötas suvel küll.
Neljandal õhtul sõime Corvara
lähistel ühes restoranis Bar Restaurant Mesoles (http://www.suedtirolfueralle.it/de/poi/restaurant_mesoles), mis asus asulast väljas lihtsalt ühel
teekäänakul.
Pildil on meie neljanda õhtu
restorani Mesoles asukoht kaardil. Pildi paremas servas on Corvara.
Ju see on strateegiliselt
õiges asukohas, et seal on mugav eriti just talvel mäegedest tulles süüa. Me
sõitsime sellest restoranist mitu korda möödu, kui läksime mägedesse ronima.
Pildil on teekäänak, kust on
näha restorani Mesoles, kus sõime õhtust neljandal õhtul.
Viiendal õhtul sõime
Cortinas restoranis Al Camin (http://www.ristorantealcamin.it), mis on minu arvates gurmeerestoran. See
oli kõige kallim restoran, kus me söömas käisime ja toiduportsionid on seal
suhteliselt väikesed (kui valet toitu tellida) ja seepärast ma nimetan seda
restoraniks, kus käiakse toitu nautimas, mitte kõhtu täis söömas. See on väga
populaarne restoran kohalike hulgas. Meie olime seal ainukesed vööramalased.
Pildil on restoran Al Camin
Cortinas, kus sõime õhtust kuuendal õhtul.
Me pidime väljas terassil
sööma, sest kõik kohad olid sees reserveeritud. Sel ajal, kui meie seal sõime,
tuli nii palju uusi kliente, et tekkis järjekord. Mulle seal ei meeldinud, sest
restoran oli minu maitse jaoks liiga peen ja lõpuks ma ei osanudki muud valida,
kui jälle supp. Kuna seal oli rahvast nii palju, siis pidime arve maksmist
ootama vist 30minutit, sest ettekandjatel ei olnud meie jaoks aega. Teistele
seal meeldis väga ja ka kohalikud olid sellest restoranist vaimustatud.
Pildil on näha asukoht, kus
restoran Al Camin asub.
Mul oli pidevalt restoranides
raskusi toidu valimisel, sest ei tahtnud ma üleliia süüa, et mitte kaalus
juurde võtta. Lihtne oleks olnud kõikjal valida mingi pastatoit, aga mingist
tobedast hirmust kaalust juurde võtta valisin mingi supi ja siis sõin juurde
palju saia, mis oli kokkuvõttes veelgi hullem kombinatsioon, kui üks korralik
pastaroog.
Pildil on restoran Pordoi
Arabbas, kus sõime kuuendal õhtul. Me sõime väljas ja sinemist interjööri ma
seepärast ei mäleta.
Kuuendal õhtul sõime Arabba
keskuses kiriku vastas olevas pizzarestoranis (http://www.albergopordoi.it/uk/restaurant_uk.asp), mis kuulus hotell Pordoi juurde. See on
baikeritele ehk mootoratturitele mõeldud hotell ja nagu mulle selgitati, on baikerid
rikkad. Baikerid on reeglina keskealised mehed, kellel on lapsed suureks
kasvanud ja kes nüüd taasavastavad, et nad on vabad kohustustest ja võivad
mootorratastel mööda ilma ringi rännata. Neil on raha ja nad soovivad seda
kulutada. Seepärast on osadel restoranidel või hotellidel ekstra sildid, et
baikerid on oodatud, sest teenindusasutused on huvitatud baikerite poolt sisse
toodavast rahahulgast. See ei ole minu väljamõeldis ja ma ei taha väita, et see
kõik on tõde, aga tundub küllalt tõene. Meie sõime seal pizzat ja see oli
suurepärane. Restoran ise oli nii populaarne, et meid pandi kuskile äärelauda
istuma ja peale meid jäid inimesed ootele, et saada seal restoranis süüa.
Pildil on näha, milline
vaade avanes istudes restoranis Pordoi. Selle mäetippude otsas ma käisin
ronimas, aga sellest tuleb juttu edaspidi.
Seitsmendal õhtul sõime
Veneetsias, aga sellest kirjutan teises teemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar