Itaalia suvepuhkusereis – päev Veneetsias

Kuuenda päeva hommikul ärgates tuli meeldiv ja samas ka veidi kurb uudis- pakkida asjad ja algab sõit Veneetsiasse. Ma teasid Itaaliareisile minnes, et me võime minna päevaks Veneetsiasse, kui ilm on halb ja mägedesse minna ei saa. Reisi algul ilmateadet vaadates oli aga selge, et mingit Veneetsiat ei tule, sest kõik ilmad on mägedes matkamiseks ideaalsed. Päev Veneetsias oli samas ka kurb uudis, sest seega ma enam sel reisil ühelegi via ferratale ei lähe.

Pildil on kaart, kus on näha, kus asub Veneetsia.

Mind valdasid veidi segased tunded ja ma olin veidi ärritatud, sest kõik tundus kuidagi nii mõttetu. Ärkasime hilja ja siis alles hakkasime asju pakkima, korterit koristama, prügi sorteerima ja broneerisime majutuse Veneetsias. Mina oleks kõik asjad ära teinud juba eelmisel õhtul, et siis hommikul kohe varakult Veneetsiasse sõita ja nii oleks saanud seal pikema päeva veeta. Aga mis seal ikka, kui oli nii, siis nii. Pealegi kokkuvõttes kasvõi pool päevagi Veneetsias viibida oli tore plaan. Me olime maksnud Arabba korteri eest seitsmeks ööks, aga viimane öö jäi Veneetsia töttu kasutamata ja Veneetsia on seda väärt.

Pildil on kaart, mis näitab parkimismaja asukohta Veneetsias.

Korter pidi olema korralikult ära koristatud, sest vastasel juhul pidi maksma trahvi. Prügi sorteerimine oli omaette teema. Korteris oli juhend prügi sorteerimise kohta ja seal oli väga palju reegleid. Me püüdsime küll kohe algusest peale õigesti sorteerida, aga ära minnes juhendit lugedes selgus, et olime ikka valesti toiminud. Prügi tuli vist umbes viide eri kategooriasse liigitada ja lisaks veel ka jogurtitopsid ära pesta jne. Kui prügi ei ole õigesti sorteeritud, siis peab ka trahvi maksma ja see oli kas 30EUR või 70EUR.

Pildil on Veneetsia.

Arabbast Veneetsiasse on umbes 176km. Me jõudsime enne Veneetsiat suurde parklasse umbes 14:00 ja 15:00 vahel ja sõit Arabbast sinna kestis umbes 2,5-3 tundi. Enne Veneetsiat on mitmekorruseline suur tasuline autoparkla ja sinna jätsime auto koos oma suurte kottidega. Kaasa võtsime Veneetsiasse vaid asjad, mida meil seal võis vaja minna.

Pildil on hinnakiri parkimismaja kohta Veneetsias.

Autoparkla asub laevaterminali kõrval ja parkla juures on ka turg väikeste müügiputkadega, kust osta suveniire. Seal on asjad kallimad kui Veneetsias ja sealt pole mõtet asju osta. Väikeste veebussidega saab üle vee sõita Veneetsiasse. Sõit kestis vist 28minutit, aga see sõltub, mis peatuses maha minna. Meie sõitsime lõpp-peatusse ja see sõit kestis arvatavasti 28minutit.

Pildil on vesibussi piletihinnad Veneetsiasse.

Loomulikult ma tean, et Veneetsias on kanalid tänevate asemel ja olen seda filmides näinud, aga ma ei olnud kunagi varem mõtelnud, et kus ja kuidas see linn asub. Veneetsia on nagu saar (saared), mis asub (asuvad) keset vett. Aga saarele omaseid tavalisi kaldaid ei ole. Veneetsia on justkui üks osa kuskilt linnast (näiteks Tallinna Vanalinnast, kus on ka ainult majad ja tänavad tihedalt koos ja väiksed platsid ka vahepeal), mis on välja lõigatud ja siis keset merd (Aadria meri) pandud.

Pildil on vesibuss pildistatuna meie lõpp-punktist.

Veneetsia reis tuli mulle selles mõttes ootamatult, et ma ei olnud ennast selleks ette valmistanud. Mul ei olnud ideid ega mõtteid, kuhu minna, mida vaadata ja mida seal üldse teha. Mulle meeldib reisida nii, et ma olen kõik korralikult läbi mõtlenud ja planeerinud, aga vahel on ka läbimõtlematu reis hea elamus. Linna kaart maksis 15EUR autoparkla välisukse juures, kus müüdi ka laevapiletied. Meie ostsime linna kaardi alles Veneetsiast ja siis maksis kaart 2EUR.

Pildil on vesibuss.

Ma ei hakka siin midagi Veneetsia ajaloo, vaatamisväärsuste ega muude selliste asjade kohta kirjutama. Kirjutan vaid oma reisist ja mis me tegime ja mis muljed see mulle jättis. Ma ei tea selle peatuse nime, kuhu me veisbussiga sõitsime ja ma ei tea eriti ka muid nimesid.

Pildil on vaade, milline avanes Veneetsiale umbes peale mõneminutilist sõitu algusest.

Vesibuss sõitis mõõda suurt ja laia peakanalit, kus oli tihe veesõidukite liiklus. Vesibuss tegi paljudes kohtades peatuseid kanali ääres ja kord ühel pool ja siis teisel pool kanalit. Muudkui sõitis risti üle vee. Jõudsime oma peatusse ja see oli vist üks populaarseimaid tänavaid, aga selliseid on seal mujal ka.

Pildil on vaade Veneetsiale suurelt peakanalilt.

Kuigi kõikjal (mitte just päris kõikjal) on kanalid, siis on Veneetsias siiski enamus jalutamiseks mõeldud teid nagu ikka tavalised tänavad. Üks peatänavaid kanali ääres, kuhu meie sattusime vesibussist maha astudes, viis populaarsele ja tuntud Püha Markuse väljakule. Rahvast oli kõikjal meeletult palju ja väikeste putkadega tänavakauplejaid igasugu eri suveniiridega.

Pildil on vesikaubalaev. Kaup tuuakse Veneetsiasse mitte autodega, vaid laevadega.

Umbes kümne minutiga eriti aeglaselt edasi lonkides jõudsime Püha Markuse väljakule, kus on ka sageli filmides kasutatud kellatorn Campanile, mis on 98,6m kõrgune. Väljakuäärsed hooned on täis kalleid restorane, kus mängitakse otse tänaval klassikalist muusikat. Lisaks kallitele restoranidele on seal kallite firmamärkide poed nagu Armani, Gucci, Prada, Versace jne. Ma ei käinud mitte üheski poes.

Pildil on tänav peakanali ääres meie vesibussipeatuse juures, pildistatuna hommikul umbes 9:00 ja isegi siis oli seal rahvast liikumas. Päeval on seal kordades rohkem inimesi. Sel ajal veel tänavatel suveniiriputkasid ei olnud, aga oli näha, et neid juba pandi püsti ja oldi valmis müüma.

Liikusime edasi mööda kitsaid tänavaid ja suundusime oma hotelli, milleks oli hotell Violino D Oro. Vahel on tänavatel väikesed treppidega sillad, millega saab üle väikeste kanalite jalutada. Meie hotell nägi väljast ilus välja ja asus koheselt ühe väikese kanali ääres. Seega teoreetiliselt on võimalik veistaksoga või kasvõi gondliga otse hotelli juurde sõita.

Pildil on tänav peakanali ääres meie vesibussipeatuse juures, pildistatuna hommikul umbes 9:00 suunaga püha Markuse väljaku suunas.

Hotellitoad asusid aga hoopis kuskil pisikesel tänaval maja taga mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Majas, kus olid hotellitoad, oli esimesel korrusel kohvi ja/või veeutomaat kus sai piiramatus koguses tasuta kohvi juura.

Pildil on hoone Püha Markuse väljakul.

Veneetsias oli palju soojem ja õhk oli niiskem võrreldes Arabbaga. Hotellitoas asus konditsioneer, mille me täisvõimsusele tööle panime selleks ajaks, kui ise linnaga tutvusime. Aken oli toal, aga see oli selline, mida vist avada ei saanud ja vaateks oli käegakatsutavas kauguses teise maja sein. Kui ükskord õhtul magama läksime, siis oli toatemperatuur +19C tänu lakkamatult töötavale õhukonditsioneerile ja toas oli mõnusalt jahe võrreldes kuuma välisõhuga.

Pildil on püha Markuse väljak.

Me jalutasime paar tundi linnas ringi ja kõikjal oli palju rahvast ja müüdi suveniire. Ma ei käinud üheski kirikus ega vaatamisväärsuses. Ma ei ostnud Veneetsiast mitte ühtegi asja kaasa. Ainult ühest pagariärist ostsin koogikesi, sest kõht oli tühi. Ainus paik, mille nime ma tean, kus me linnas jalutades käisime, oli kuulus Rialto sild (itaalia keeles Ponte di Rialto). Kelle jaoks kuulus, kelle jaoks mitte. Ma olin seda arvatvasti filmides näinud, aga minu jaoks oli see lihtsalt üks sild.

Pildil on Püha Markuse väljak, kus on ka sageli filmides kasutatud kellatorn Campanile.

Gondliga ega vesitaksoga me ei sõitnud. Gondlisõit maksab olenevalt asukohast umbes 80EUR 40 minuti eest. Ma ei tundnud mingit soovi või vajadust gondliga sõita.

Pildil on väike kanal gondlitega minu hotelli kõrval.

Enne õhtusöögiaega puhkasime hotellitoas, sest kes see ikka jaksab nii pikalt jalutada. Mina jaksaksin küll, aga ma ei tahtnud üksi ringi uidata, sest ma tundsin, et mul pole Veneetsias midagi teha. Minu poolest ma oleks võinud peale paaritunnist linnatänavatel jalutamist juba Veneetsiast ära sõita. Majad on seal umbes vaid paarikorrusselised. Autod, jalgrattad ega mootorrattad seal ringi ei liigu. Kõik on vaid jalakäijatele. Rohelust ei ole, on vaid kivimajad ja kivitänavad ja kanalid sildadega. Mulle meeldib suurem avarus ja loodus rohkem kui umbsed väikesed Veneetsia tänavad.

Pildil on väike kanal gondlitega minu hotelli kõrval.

Õhtust sõime mingil väljakul mingis restoranis, millede nimesid ma ei tea. Mina sõin mereandidega pastat ja magustoiduks mitmeid eri kooke. Mul oli miskipärast kõht tühi ja nii ma muudkui tellisin koogiletist kook koogi järel. Ega restoranihinnad nüüd nii hirmsalt kõrged ka ei olnud. Cortinas gurmeerestoranis süües olid hinnad isegi kõrgemad kui ma õigesti mäletan.

Pildil on Rialto sild.

Veneetsias õhtupimeduses restorani väliterassil süües ründasid mind sääsed ja see oli ainus kord mul terve suve jooksul, kus sain endale sügelevad sääsepunnid. Õhtul, kui poed oma uksed sulgevad, siis ilmuvad tänavatele tumeda nahavärviga mehed, kes müüvad kallite kaubamärkide võltstooteid nagu igasugu eri kotte.

Pildil on restoran, kus sõime õhtust.

Magasime hotellis ja sõime seal ka suusepärast hommikusööki ja siis asusimegi teele, et jõuda õigeaegselt lennukile. Hommikul nägin üksikuid jooksjaid Veneetsia tänavatel jooksmas ja siis meenus mulle, et ka mina oleks ju võinud oma hommikut nii alustada. Sõitsime jälle samast kohast vesibussiga autoparkla juurde ja jätkasime oma teekonda. Selline oligi mu lühivisiit Veneetsiasse ja minu Itaalia suvepuhkusereis läbi. Nüüd ma olen Veneetsias käinud ja kas ma sinna kunagi tagasi tahan minna, ma ei teagi. Minule igatahes oleks piisanud ainult mõnetunnisest jalutuskäigust Veneetsiasse. Minu arvates, kui ei ole huvi eri vaatamisväärsuste kohta, siis võiks ideaalselt hommikul vesibussiga Veneetsiasse sõita. Veeta seal päev ja siis õhtuks jälle vesibussiga sisemaale tagasi sõita. Seal ei olegi vaja ööbida.

Pildil on Veneetsia tänav õhtuhämaruses. Isegi õhtul hilja liigub rahvast tänavatel.

Kokkuvõttes oli mul tore reis, sest sain käia mägedes via ferratadel, samas sain ka uisutada ja külastada Olümpiarajatisi ning sama reisi jooksul külastasin ka Veneetsiat.