Itaalia suvepuhkusereisivarustus

Kogu varustuse nimekiri, mida kasutasin ja läks vaja 2013 augustis, veetes nädalast suvepuhkust Itaalias. Eesmärgiks oli ronida mägedes via ferratadel. Ilm oli kogu see aeg päikeseline ja soe. Asjad olid kaasa võetud teadmisega, et igal õhtul pesen riided ära ja järgmiseks hommikuks on riided puhtad ja kuivad. Igaks juhuks olin võtnud mõne asja lisaks kaasa, mida ei kasutanud, nagu soe müts, soojad kindad, space blanket, vihmakindlad riided.

Jooksmiseks mõeldud varustus, millest osa asju sain kasutada ka mägedes ronimiseks.

nokamüts

päikeseprillid

jooksutossud

2 paari sokke

lühikesed püksid

spordirinnahoidja

2 t-särki

käekell

Ronimiseks mõeldud varustus.

matkasaapad

2 paari sokke

2 paari aluspesu

pikad püksid

kindad ronimiseks

buff

2 spordirinnahoidjat

2 pikkade varrukatega spordisärki

soe fleese

soe fleesist vest

kerge tuulekindel jope kaitsmaks ka vihma eest

kiiver

turvarakmed

via ferrata komplekt

karabiiner

seljakott

kokkupandavad ja lahtivõetavad matkakepid

madalad matkajalanõud

kerge nööridega kott

7 energiabatooni

2 veepudelit (kumbki 0,5l)

7 väikest suletavat plastikkotti võileibade jaoks mägedes

kaamera

kaamera hoidja

kaamera laadija

tühjad mälukaardid kaamerale

müts

space blanket

soojad kindad

väiksem karabiiner koti külge kiivri riputamiseks

Igapäevaseks eluks vajalikud asjad.

hambapasta

hambahari

hambatikud

shampoon

seep

näokreem

pastakas

harilik pliiats

sudoku

mobiil ja mobiili laadija

kõrvaklapid

sularaha

pangakaart ja koodikaart

pass

reisikindlustuse dokumendid

paber lähedaste kontaktandmetega õnnetusjuhtumi puhuks

rinnahoidaja

aluspesu

sokid

pikad püksid

puuvillane t-särk

soe fleese

goretex vihmakindlad püksid ja jope

pikkade varrukatega pluus

käsipagasimõõtudega reisikohver

otsmikulamp

kott päikseprillide kaitsmiseks

toit reisimiseks

Kogu mu varustus mahtus käsipagasisuurusega ratasega reiskohvrisse. Matkakepid võtsin kolmeks osaks lahti ja need mahtusid diagonaalselt kohvrisse. Kohvrisse mahtusid ka matkasaapad, kiiver, jooksutossud jne ehk kogu varustus.

Pildil on kiiver, millist mina kasutasin.

Mul on laste kiiver ja see võtab võibolla veidi vähem ruumi kui täiskasvanute oma. Minu kiiver mahtus ilusti kohvrisse. Mul on kiiver ingliskeelse nimega  Black Diamond tracer climbing helmet kids. Proovisin poes erinevaid kiivreid ja ma ei vaadanud mingit marki. Lihtsalt see oli ainus, mis sobis mulle kõige paremini ja selle ostsingi.

Pildil on turvarakmed, milliseid mina kasutasin.

Turvarakmeteks valisin ingliskeelse nimega Black Diamond Alpine Bod Harness. Seda ma poes ei proovinud. Selle valisin vastavalt oma mõõtmetele ja miks tegin sellise valiku, seda ei teagi. Lihtsalt valisin selle. Selle turvavarustuse jaoks läheb lisaks karabiinerit vaja ja selle andis mulle üks lahke reisiseltsiline.

Pildil on karabiiner, millist läks mul turvarakmete jaoks vaja.

Via ferrata komplektiks oli mul ingliskeelse nimega Black Diamond Iron Cruiser set. Mingit erilist põhjust ei olnud, miks just selle valisin. Soovisin, et see komplekt oleks turvaline ja seal oleks amortisatsioonisüsteem ja nii valisingi selle tuntud firma varustuse.

Pildil on via ferrata komplekt, millist mina kasutasin.

Käimiskepid olid kokkulükatavad ja vajadusel ka kotti mahutamiseks lahti kolmeks osaks võetavad. Need on täiesti tavalised maktakepid ingliskeelse nimega Trekmates hiker trekking pole. Neid ma ei valinudki, need andis mulle lahke reisiseltsiline. Ei ole need mingid erilisest vastupidavast materjalist või superkerged. Lihtsalt tavalised odavad matkakepid. Neil on tegelikult mingi vedrustus sees, miks peaks toimima nagu amortisatsioonina, aga ma selle headusest aru ei saanud. Mulle isiklikult käimiskepid ei meeldinudki ja minu jaoks olid need tüütud.

Pildil on käimiskepid, milliseid mina kasutasin.

Ronimiskinnasteks olid mul Itaalia firma CAMP kindad nimetusega CAMP Start Fingerless. Poes kindaid proovides ei olnud mul mingit firmaeelistust. Proovisin paljude eri firmade kindaid ja leidsin ainult ühe paari, mis mulle ideaalselt sobis ja selle ostsingi. Kinnas peab ilusti mõõda kätt liibuma ja soovitavalt mitte lotendama. Eri kinnastel häirisid mind õmbluste kohad nii kui kinda kätte panin. Ma ei taha, et ronides mõtlen kinnastele, et miks siseõmblus höörub ja häirib. Valisin kindad, mis sobisid mulle kõige paremini ja juhtus, et selleks olid firma CAMP kindad.

Pildil on kindad, milliseid mina ronimisel kandsin.

Poes pükse valides soovisin pikki matkapükse. Müüja soovitusel proovisin ühte paari ja see sobis mulle kui valatult. Pükste ingliskeelne nimi on Colombia back up passo alto straight leg pant. Kohe poes proovisin, et kui ma jalga kõrgele tõstan või suures harkseisus olen, et kas siis pükste hargivahe annab tunda ja takistab liikumist. Püksid olid suurepärased ja täpselt õige pikkusega, sest mul on pikad jalad ja keeruline on õige pikkusega pükse leida. Püksid olid lukkudega taskutega, liibusid, ei lotendanud ja venisid nii nagu mul vaja oli. Lisaks oli pükstel tagumine osa veidi kõrgem, mis kaitses selga. Püksid olid mingist omni shade päikesekaitse materjalist, mis pidavat kaitsma päikese eest, nagu kasutaks päiksekaitsefaktoriga F50 päikesekreemi. Ma proovisin ainult ühte paari ja kuna see sobis ideaalselt, siis muud ei tahtnudki proovida. Müüja ütles, et kui see paar ei sobi, siis muud valida ei olegi ja pean meeste pükse proovima hakkama.

Pildil on püksid, milliseid mina kandsin Itaalia mägedes ronides.

Saabasteks via ferrata jaoks soovitas mulle müüja Itaalia firma toodangut Scarpa Tech Ascent Gtx (gore tex) boots. Soovisin saapaid, mis kaitseksid ka hüppeliigest. Proovisin vaid seda mudelit, aga eri suurusi. See saabas sobis minu jalale oivaliselt. Poe ees väljas oli spetsiaalne treppidega ja kallakuga ronimiskoht, kus sain proovida saabaste sobivust eri tõusudel või laskumistel. Teiste käest kuulsin, et Scarpa ei pidavat sobima kõigile, sest on kitsas mudel. Mulle igatahes sobis. Esimesel päeval tundsin, et kanda hakkab tekkima vill, aga õnneks ei tekkinudki. Kand oli ainult veidi punaseks höördunud. Järgnevatel päevadel tundsin saabastega liikuma hakates, et saabaste tagumine ülaosa on mul jala veid tundlikuks teinud. Seda tundlikkust ja kergelt hella kanda tundsin ainult algul käies. Via ferratal ronides ei tundnud ma ei mingeid ville ega muid ebameeldivaid asju. Saapad olid täpselt sellised ideaalsed minu jalgade jaoks, et ma ei mõteldnud kordagi, et oh, oleks mul vaid teistsugused saapad.

Pildil on selline saabas, mida mina kandsin.

Mägedes lihtsalt jalutamiseks olid mul kaasas madalad matkajalanõud, millega saab ka vajadusel ronida ja isegi joosta. Need on ingliskeelse nimetusega Timberland Transite Womans low Gore Tex black. Olin nendega varem käinud mägedes jalutamas ja kaljudel niisama ronimas. Teadsin, et need on minu jaoks väga mugavad, suurepärase haakumisega ja lisaks ka veekindlad. Olen nendega ka läbi märgade ja sopaste alade matkanud ja jalad on alati jalanõu sees kuivaks jäänud.

Pildil on madalad matkajalanõud, milliseid mina kandsin mägedes või mujal jalutamiseks.

Ronimiseks mõeldud seljakott oli mul mahutavusega 30l. See oli lahke kaasreisiseltsilise kasutatud kott, mis on ära käinud maailma eri mägede tippudes. Mis oli mulle oluline, et kotil on rihmad, et kott kinnitada ümber vöökoha ja õlarihmad kinnitada ka rinna eest. Ise tundsin, et kott oli liiga suur ja lotakas, sest mul polnud vaja palju asju kaasa tassida. Mulle oleks sobinud ka näiteks kott mahutavusega 20l, aga ma ei nurise, sest kott tegi seda, milleks mõeldud oli ja tühjana oli kerge. Vihmakindel kott kindlasti enam ei olnud, sest seest oli vooder juba hakanud lahti tulema, aga mul ei olnud õnneks vihmatingimusi.

Pildil on buff, millist mina kandsin ümber kaela, et kael ei saaks päikest. Vahel panin buffi ühe osa kiivri alla ja vahel kandsin buffi näo ees.

Ronimiseks kasutasin lihtsalt tavalisi sokke, mis ei olnud isegi spordipoest pärit ja mis olid tegelikult laste sokid. Sokid liibusid tihkelt ümber jala ja see on oluline, et sokid ei lotendaks, sest muidu võib ville kergemini tekkida. Olin nende sokkidega varem matkanud ja roninud ja teadsin, et need on mulle sobivad ja isegi siis, kui jalad higistavad või on märjad, on ikka tunne, et on hea ja soe. Sokid olid mul villasest materjalist, aga mitte nn kodukootud villased.

Pildil on sokid, milliseid mina kandsin mägedes ronides.

Mida ma ise kartsin kõige rohkem, oli see, et järsku on kott raske ja ma ei jaksa seda kanda ja õlad on pidevalt valusad. Tänu õigesti kinnitatud koti rihmadele ei tundnud ma ei koti raskust ja õlad, selg ega muud kehaosad ei olnud valusad ega jäänud valusaks.

Teine asi, mida ma kartsin, et kuidas ma ikka hakkama saan, kui peame mitu tundi matkama ja sisuliselt päeva veetma mägedes. Ma ju ei olnud sellise asjaga harjunud ja teadsin, et umbes 1,5-2 tundi jalutada ja ma võin juba ära väsima hakata. Tegelikult ei olnud mul väsimust üldse. Teised reisiseltsilised on ju ka vaid inimesed ja ju nad olid tegelikult minust kehvemas füüsilises vormis. Ma oleks ikka kiiremini edasi liikunud või kauem ja ei oleks ma tahtnud nii palju puhata. Sain hakkama ja väsimust ei tekkinud.

Teisel päeval via ferratast alla tulles kulus kokku 2,5 tundi ja see möödus kuidagi nii märkamatult. Võibolla on asi selles, et ümberringi on pidevalt eri loodus ja kõik on huvitav ja vööras. Ei ole kivilinna kivimajadega ega autosid. Aeglaselt jalutades möödusid minutid ja tunnid märkamatult. Võibolla teised reisiseltsilised olid väsinud ja seepärast tahtsid pikki puhkusi teha ja kui ma ka siis samal ajal istusin ja puhkasin, küllap siis taastusin ja kogusin minagi uut jõudu. Kogu nipp on vist selles, et liikuma peab aeglaselt ja rahulikult, mitte tormakalt, nagu mul kombeks on. Ütleb ka Eesti rahva vanasõna, et tasa sõuad kaugele jõuad ja see reegel kehtis küll mägedes liikudes.

Asjad, mida minul kaasas ei olnud, aga mis võiksid olla või vähemalt kellelegi reisiseltskonnast.

Via ferrata juhendraamatut mul polnud, aga seda läheks vaja, aga teistel oli see olemas. Piirkonna matkaradadega kaarti läheks ka vaja, aga sedagi mul polnud, aga teistel oli. Via ferrata juhendraamatu ja matkaradadega kaardi saab osta sisuliselt igast kohapeal olevast suveniiripoestki.

Pildil on näha, milline näeb via ferrata juhendraamat välja.

Veel võiks olemas olla esmaabikomplekt näiteks plaastritega ja päikesekaitsekreem kaitsefaktoriga F50, mida saab osta mägede piirkonna poodidest. Vesivillidele sobib peale panemiseks ’teine nahk’ ehk ’ Second Skin Blister Plaster’ tüüpi plaastrid. Sellist tüüpi plaastrite pealispind on siledast ja libedast materjalist ja siis liigub näiteks sokk selle peal nagu puhta ja terve naha peal ja ei teki sinna alla uut villi ja olemasolev vill ei saa kahjustada.

Pildil on kannal asuv vesivilliplaaster ehk ’teine nahk’ tüüpi plaaster.

Uurisin oma reisiseltsiliste käest, et kuidas teha võimalikult odavat reisi eesmärgiga ronida via ferratadel. Üks võimalus on näiteks bussiga sõita lennujaamast Cortinasse ja ööbida Cortinas. Cortina ümbruses on väga palju via ferratasid ja sinna saab minna ühistransporti kasutades ja seal saab edukalt ronida kasvõi nädala jooksul iga päev uutel radadel. Cortina on suurem linn ja sealt on võimalik leida mingi odavam öömaja. Cortina piirkonnas ronides on vaja vaid selle ühe piirkonna via ferratade juhendraamatut ja selle piirkonna matkaradade kaarti.

Teine võimalus on kogu oma matkavarustus kaasas tassida kogu aeg. Sõita lennujaamast bussiga esimese via ferrata alguspunkti ja siis hakatagi ronima. See tähendab, et ma magamiseks mõeldud magamiskott ja kerge magamismatt peab kaasas olema, lisaks ka toit, jook ja söömiseks või toidu valmistamiseks vajalikud vahendid. Tasuta on võimalik ööbida mägionnides ehk hüttides nimega Bivacco, seal juures saab ka lõket teha. Nii tuleb planeerida, et liikuda iga päev uutes kohtades hütist hütti. Lisaks tasuta hüttidele saab odavalt ööbida mägionnides Rifugio-des. Seal on magamiskohtadeks suur lavats, kuhu mahub umbes kuni 20 inimest korraga magama ja seega mingit erilist luksust ei ole ja tuleb teiste inimeste vahel oma magamiskotiga ise kuidagi omale sobiv ruum leida. Väikese summa eest saab Rifugio-s ka ennast pesta ja süüa osta. Sellist tüüpi via ferratadel liikumine nõuab kõige suuremat planeerimist ja häid piirkonna kaarte.

Kolmas võimalus on ööbida eri õhtutel eri piirkondades, nagu näiteks ühel ööl Cortinas, teisel Arabbas, kolmandal Corvaras jne. Edasi liikumine käib kas matkates või ühistranspordiga. Nii saab mugavalt ööbida ja samas pidevalt uutes piirkondades seigelda.

Kui kellelgi huvi on, siis võtke minuga ühendust ja lähme koos. Mina tahan jälle via ferratadele ronima minna. Kuigi mulle meeldib liikuda kiirelt ja tormakalt, siis matkates arvestan ma seltskonnaga ja kui vaja, siis liigun aeglaselt ja teen palju puhkepause.