Minu esimene rühmatrenn kannab eestikeelset nime rannavormi tekitamise
laager. Pikemalt lahtiseletatult liitusin ühe jõusaaliga ja seal on selline
rühmatreening, millel nimeks Eesti keelde tõlgituna rannavormilaager. Trenni
pikkus pidi olema 60min, aga oli umbes 50-55min. Kirjeldan seda trenni, sest
tegelikult võib igaüks sellist laagrit endale organiseerida. See on pigem nagu
laste kergejõustikutrenn. Trenn toimus väljas, sest ilm oli soe ja ilus.
Trenn algas kergejõustikutreeningule sarnase soojendusega. Joosti
väikesel korvpalliplatsil 2 ringi ühes suunas ja 2 ringi teises suunas.
Seejärel hüpati pool ringi külg ees kaloppi ja siis teine külg ees. Edasi
hüpati 10m ühel jalal ja siis 10m teisel jalal. Tehti käterige ühtepidi ja siis
teistpidi. Tehti käteringe ka nii, et üks käsi teeb ühtepidi ja teine
teistpidi. Puudutati maad kas käega, peaga, ninaga, rinnaga, põlvega või
millega iganes, mida treener parajasti ütles. Kogu see tegevus käis jooksmise
pealt.
Harjutus paarilisega. Üks paariline hüppab nii kaua hüppenööriga, kuni
teine teeb joonejooksu. Siis vahetatakse alasid ja tehakse kokku 3 seeriat.
Harjutus paarilisega. Seistakse näoga vastamisi ja hoitakse üksteisel
kätest kinni ning laskutakse kükki. Nii istutakse kükis 45sek.
Harjutus üksi selili lamades matil. Tõsta jalad ja ülakeha maast lahti
ja kõverdada ning seirgestada jalgu. Käed on õhus kõrval sirgelt ja liiguvad
kehaga kaasa.
Kükis istumist ja kõhulihaseid maas tehti 2 seeriat.
Kätekõverdused maas. Ühe käe sõrmed vaatavad sissepoole ja teisel otse.
Mõlemat pidi 4 kordust. Kokku 2 seeriat. Üks jalg pidi olema teisel jala kannal
(ma ei tea, kumb jalg pidi kannal olema), aga ma olin üleüldse põlvili maas ja
siis oli ka suuri raskusi.
Ringtrenn kolmekesi. Kõik hakkavad korraga oma harjutusi tegema. Üks
seisab plangus, üks teeb kätekõverdusi ja üks teeb 15 mingit asja. Ma ei tea
selle mingi asja nime, aga see on raske harjutus: kükk, toenglamangus hüppega
jalad taha ja siis kõveraks tagasi, püstitõus hüppega üles ja käed viiakse üles.
Kui 15x on seda mingit asja tehtud, siis jookseb platsi teise otsa ja hakkab
tegema kätekõverdusi. Kätekõverdusi tehakse nii kaua, kuni üks liige teeb 15 mingit
asja ja jõuab joostes kätekõverduste tegija juurde. Kolmas seisab nii kaua
plangus, kuni kätekõverduste tegija temani jõuab. Nii tehti kokku 3 ringi.
Harjutus paarilisega. Üks on selili maas põlved kõverdatult ja teeb
istessetõuse. Teine hoiab samal ajal lamaja põlvedest kinni olles seljaga
lamaja poole ja kõverdab käsi (harjutus vist triitsepsile). Jalad võibad olla
sirged või kõverad.
Viimane harjutus. Joonejooks. Iga kord tagasi jõudes lisandus 1 eelnevalt
kirjeldatud miski harjutus. Kokku tuli joosta 10korda ja viimasel korral oli
lõpus juba 10 seda miskit harjutust.
Trenn lõppes mõne venitusharjutusega.
Midagi ületamatult rasket ei olnud, aga mis puutub kätekõverdustesse,
siis neid ma ei jaksanud absoluutselt ja sisuliselt nokkisin peaga niisama käsi
ääretult vähesel määral kõverdades. Ka plangus seismine oli raske.
See trenn on küll hea, aga ma vist sinna rohkem ei jõua, sest teen kohalikega
sel ajal mingi ühisjooksutrenni.
Pilates
Pilatese trenn peaks kestma 60min, aga see kestab alati kauem. Seal
saan käia 2 korda nädalas ja see trenn meeldib mulle ja seal püüan alati kohal
käia. Kui esimest korda sinna läksin, siis selgus, et peale minu on kohal peagu
kõik ainult pensioniealised. Mõtlesin kergendatult, et ju siis on kerge trenn.
Esimesel korral jäin kaastreenijatele nii mõneski harjutuses siiski alla ja
siiani on minu jaoks mõni harjutus väga raske j ateised teevad paremini.
Kõik pilatese harjutused tulevad minu arvates jooksmisele kasuks ja ma
käin seal trennis rõõmuga. Nüüd olen juba teistega sõbraks saanud ja nad
imetlevad mind ja ei saa aru, miks ma seal trennis käin. Nende meelest olen ma
pikk ja sale ja tugev. Ma ju ise tean, tugev ma ei ole ja pealegi on pilates
ideaalne tugevdamaks väikesi korsetilihaseid, nagu mina asjast aru saan.
Pildil on üks pilateses tehtavaid raskemaid harjutusi.
Mulle meeldib pilatese trenn, sest seal tehakse kõiki asju nii
aeglaselt. Kui ma üksi midgai teen, siis tahan kiirelt kõiki asju teha. Treener
räägib lakkamatult kogu aeg, mida ja kuidas teha. Pilatese juures on üks väga
tähtis asi õige hingamamine, aga mina ei ole sellele veel pihta saanud. Mul kulub
kogu tähelepanu sellele, mida tegema peab ja hingamist ma kontrollida ei suuda
ega oska veel. Kuigi ma valdan inglise keelt, siis kui peab mingit harjutust
tegema, siis ma alati vahin ringi, et mida treener või teised teevad ja siis
teen järgi.
Pilatese trenni valisin ka seepärast, et sellel ei ole mõju
südametegevusele. Ju ikka mingi mõju on, aga minu jaoks on see hästi mõnusalt
rahulik trenn, kus pulsisagedus ei tõuse kõrgele. Pilatese trenn on minu jaoks juba suhteliselt lihtna, aga ma käin seal ikka edasi, sest mul on, mida tugevdada.
TRX
Selles trennis olen käinud vaid korra, aga loodan sinna minna ka
edaspidi. Trenn peaks kestma 45min, aga põhiharjutuste osa on vaid 20-25min.
Selles trennis saab ise valida harjutuste raskusastet. Mina olin selles trennis
selgelt kõikidest kõige nõrgem. Ei jaksa ma kükke teha ei ühel ega kahel jalal.
Ei jaksa ma kätekõverdusi teha ei ühe ega kahe käega. Ei jaksa ma minut aega
plangus seista või samal ajal ka jalgu kõverdada. Ühesõnaga midagi ma veel ei
jaksa, aga kui ma seal trennis käin ja korralikult kõik harjutused kaasa teen,
küll siis hakkan jaksama.
Selle trenni ülesehitus on järgmine: kõigepealt on soojenduse osa, kus
joostakse natuke ja tehakse igasuguseid painutusharjutusi nagu ikka soojendust
tehes. Põhiosa trenn käib seina küljes olevate rihmadega. Igat harjutust
tehakse 1min ja kokku tehakse 4 harjutust. Peale 4 harjutuse tegemist on
puhkepaus, kus enamasti juuakse vedelikku. Edasi tehakse jälle uued 4 harjutust
ja nii jätkub trenn. Kõige lõppu tehekase veel venitusharjutused.
Pildil on TRX trennis tehtav kükk, mida mina hetkel veel teha ei suuda.
Kuna see oli minu esimene TRX trenn, siis ma ikka viilisin kogu aeg. Ma
lihtsalt ei teadnud, mida asjast arvata ja mida oodata. Järgmisel päeval oli
mul vist ainult selja ülaosa lihased veidi valusad ja siis mõtlesin, et ma ei
ole ikka üldse piisavalt pingutanud. Eks järgmine kord juba tean, mida oodata
ja pingutan rohkem. See trenn on vaid korra nädalas ja ma loodan edaspidi alati
seal kohal käia.
Pildil on näide TRX treeningust.
See trenn meeldib mulle jällegi seepärast, et tehekse rahulikult
harjutusi ja südametegevusele ei ole suurt koormust. Ma treenin joostes südant
niigi ja rühmatrennides ma seda ekstra lisaks teha ei taha.
Siin on komme igas trennis palju vedelikku tarbida. Mina ei joo midagi.
Mina ei joo ei jooksutrennis, jõusaalis ega rühmatrennis.
Põrandal tehtavatel harjutustel baseeruv trenn
Kasutatakse hantleid ja suuri võimlemispalle. Kui vaja kasutatakse ka
võimelmiskange ja võimlemislinte. Soojenduseks hüpatakse hüppenööriga natuke. Selles
trennis olen käinud juba 2 korda ja lähen sinna ka edaspidi. See trenn toimub
korra nädalas ja kestab 60min.
Siin ei ole midagi erilist kirjeldada. Palju pööratakse tähelepanu
kõhulihastele ja seljalihaseid nagu ei treenitagi. Kui selles trennis olin esmakordselt,
siis ikka viilisin nagu ikka. See treener unustab vahel ära, et me oleme juba
nii pikalt pidanud mingis asendis olema või mingit harjutust tegema ja ma
lihtsalt ei suuda nii kaua. Jooksmisele tulevad need harjutused väga palju
abiks ja seepärast käin seal trennis rõõmuga. Õnneks saab süda selles trennis
vähe koormust.
Kõige raskem harjutus selles trennis on minu jaoks kõhulihasteharjutus,
kus lamatakse selili maas. Jalgade vahel on suur võimlemispall. Pall jalgade
vahel tõstetakse sirged jalad maast lahti üles ja samal ajal tuleb tõsta ka
ülekeha. Sirgete kätega võtta pall jalgevahelt ja viia maha seljataha. Samal
ajal viia jalad sirgelt alla, aga maad ei puuduta. Siis järgneb jälle jalgade
ja käte tõstmine ja jalgade vahele palli panemine ja jalgade ja käte
langetamine. See on minu jaoks praegu ületamatult raske. Kui tegema peab 25,
siis mina suudan suuri vaevu teha 10 korda ja siis ka iga kord puhkan, kui käed
ja jalad olen maha pannud. Ma ei saa aru, kuidas teised kõik nii tugevad on ja
mina olen see ainus nõrguke.
Kui seal trennis olin esmakordselt, siis treener tahtis mulle vist 3kg raskuseid hantleid kätte anda. Ma keeldusin ja võtsin 1kg hantlid. Need olid mulle parajad ja ma suutsin nendega kõik harjutused lõpuni teha. Samas, kui mõnel oli 2kg või 3kg hantlid käes, aga nad ei jaksanud kõiki harjutusi korralikult teha. Teisel korral võtsin juba 1,5kg hantlid ja sain ka kõikide harjtustega hakkama. Järgmisel korral võtan 2kg hantlid ja pingutan ning saan kindlasti kõikide harjutustega hakkama.
Kokkuvõttes olen ma üks paras viilija, kui tutvun esmakordselt mingi treeninguga või treeneriga. Kui lähen samasse trenni teistkordselt, siis olen juba targem ja tean, mida, kaua ja kuidas tuleb teha ja tean oma suutlikkust neid harjutusi tehes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar