Muljed paraolümpialt London 2012

Paraolümpiamänge vaatasin teleka vahendusel. Endiselt olen Inglismaal ja mitu Inglise telekanalit näitas pidevalt paraolümpiamänge. Ega ma otseselt teleka ees ei istunud pikki tunde. Kui mul tekkis vaba moment, siis panin teleka mängima ja mis ala parajasti näidati, seda vaatasin.

Paraolümpiast kirjutan seetõttu, et nägin selliseid alasid või õigem on ütelda erilisi sportlasi, keda varem ei olnud näinud ja ei osanud ettegi kujutada, kuidas mõnda ala tehakse. Toon siin mõned erilisemad näited, mis mulle silma jäid. Sellised sportlased on eeskujuks kõikidele tervetele sportlastele ja mitte ainult sportlastele vaid kõikidele inimestele.

Nägemispuudega alad

Ma ei tea, kas seal võistlevad sportlased on täiesti pimedad või näevad nad midagi osaliselt. Et võistlustel oleks võrdsed tingimuse kõigile, siis kannavad kõik nägemispuudega sportlased võisteldes silmaklappe.

Naiste 100m jooks (nägemispuudega)

Iga võistleja saab enda valdusse kaks rada. Kahe raja vahelisele joonele astumine on minu teada lubatud. Nägemispuudega jooksja randme küljes on nöör ja selle abil on ta kinnitatud nägijast saatjamehe külge, kes juhib teda kõige otsesemat teed finiši poole jooksma. Nöör on lühike, nii, et nende käed on peaaegu kokku seotud. Meesjooksja peab loomulikult olema piisavalt kiire ja olema koos treeninud, et neid mõlemat saadaks edu.

Pildil on Terezinha Guilhermina võites 100m jooksu.

Võitjaks tuli brasiillanna Terezinha Guilhermina. See jooks jäi meelde, sest võitja oli nii õnnelik ja lisaks jooksis hämmastavalt kiire aja ja oma klassis koguni maailmarekordi. Võitja aeg oli 12,01. Toon siinkohal võrdluseks Eesti naisjooksjate selle suvehooaja parima 100m aja, mis on 11,91 ja paremuselt teine aeg on juba 12,02. Terezinha jooksis selle täielikus pimeduses ja ka treenib arvatavasti igapäevaselt täielikus pimeduses, samas kui eestlannade tulemused on joostud nähes rada ja ka treenides on olnud võimalus silmadega ümbrust jälgida.

Meeste kolmikhüpe (nägemispuudega)

Abiline juhatab võistleja hoojooksu alguse kohale ja suunatakse täpselt selles suunas, kus on hüppekast. Seejärel abiline lahkub. Teine abiline on samal ajal äratõukekoha ja hüppekasti vahel ja kisab, karjub või teeb kõva häält. Selle hääle suunas võistleja jookseb. Kui võistleja on jõudnud valju häält tegevale abilisele küllalt lähedale, siis abiline astub kõrvale, et võistleja saaks liivakasti hüpata kolme sammuga.

Pildil on meeste kolmikhüppe hoojooksul Duan Lin.

Ma juhtusin seda ala nägema siis, kui võistleja Luciano dos Santos Pereira kaldus rajalt kõrvale ja jooksis mõõdulindile ja kohtunikele otsa nii, et kohtunikud kukkusid koos tooliga pikali. Teine eriline juhtum oli selline, et võistleja kaldus rajalt kõrvale alles peale äratõuget ja maandumise suund kaldus liivakastist välja. Ta maandus ühe jalaga liivakasti äärele ja teine jalg maandus liivakasti äärel olevale hüppe pikkust näitavale ribale. Ta sai kindlasti vigastada.

Pildil on kolmikhüppaja Luciano dos Santos Pereira.

Võitjaks tuli Denis Gulin Venemaalt tulemusega 12m 91cm. Eesti meeste selle välishooaja edetabelis annab see tulemus 26. koha, samas kui edetabelijuhi tulemus on 16m 67cm.

Meeste jalgpall (nägemispuudega)

Juhtusin ühte mängu nägema ja imestasin, kuidas nad küll teavad, kus pall asub ja kuidas nad oskavad palliga nii hästi hakkama saada. Väljak on mingi kunstkattega, kui ma õigesti mäletan. Väljaku suurus 42m x 22m ja värava suurus 2m kõrge ja 3m lai (tavajalgpalliväljaku suurus rahvusvahelistes mängudes on 100-110m x 64-75m ja värav on 7,32m lai ja 2,44m kõrge). Platsimängijatel peavad olema silmaklapid, et kõik oleksid võrdsete tingimustega. Väravavaht võib olla täiesti nägija. Platsi ääres on kõrgemad servad, et pall liiga kaugele ära ei kaoks, kui läheb piiridest välja. Pall teeb häält, et mängijad teaksid, kus pall asub. Teisel pool väravavõrku seisab abiline, kes annab valjusti hüüdes teada, kus värav asub, et mängijad oskaksid palli õigesse kohta lüüa.

Pildil on nägemsipuudega sportlaste jalgpall.

See mängu on päris ohtlik. Ma juhtusin nägema mängu sellisel hetkel, kus üks mängija kukkus pikali ja siis teised kaks jooksid talle kogemata otsa ja üks neist lõi otsa joostes kogemata jalgpallijalanõuga maaslamajale vastu nägu.

Meeste kõrgushüpe

Mina juhtusin nägema mehi, kes hüppasid ühe jalaga kõrgust, sest teine jalg oli arvatavasti amputeeritud. Mees seisis enam vähem mati keskel ja hüppas kolm sammu, mis oli siis nagu hoojooks ja seejärel tõukas oma ainukese jalaga otse pea ees üle lati.

Pildil on Flavio Reitz.

Pildil on Lukasz Mamczarz.

Flavio Reitz Brasiiliast sai 5. koha tulemusega 1m 68cm. Poolakas Lukasz Mamczarz sai 3. koha tulemusega 1m 74cm ja sellest tulemusest kõrgemale ei hüpanud keegi.

Naiste kettaheide

Ma juhtusin nägema naiste kettaheidet, mida sooritati heiteringis mingil toolil istudes. Ringi keskel oli post, millest naid said ühe käega kinni hoides teis käega ketast heita. Nägin seda hetke, kui inglanna Josie Pearson heitis oma klassis maailmarekordi tulemusega 6,58m. Kuigi mõned naised heitsid samas klassis rohkem meetreid, siis määrab lõpptulemuse vist kuidagi puude aste ja seega meetreid korrutatakse mingi koefitsiendiga. Näiteks neljas koht sai tulemuseks 12,96m.

Pildil on Josie Pearson.