Mul ei ole enam treenerit

Kõige halvem uudis peale 4,4km võistlust on minu jaoks see, et minu ja mu treeneri teed läksid nüüd lahku ja põhjuseks on minu finantsraskused. See uudis tuli mulle väga ootamatult ja ma olen terve nädala emotsionaalselt tasakaalust väljas olnud. Ei taha ma enam treenida ega ka midagi muud teha. Kadus motivatsioon ja treeningtahe. Loomulikult saan ma sellest üle, aga praegu on mul valus ja raske.

Mul ei ole mingit tagavaraplaani välja mõeldud, et mida nüüd peale hakkan. Mul ei ole mõttes ühtegi teist treenerit. Ma ei tea, kuidas nüüd edasi teen. Tean, et loodus ei salli tühja kohta, aga hetkel ma veel ei tea, kuidas see tühi koht täitub ja mis edasi saab.

Sellel nädalal pidin tegema juba esimese koormusnädala peale kerget nädalat, aga tegelikkuses kujunes hoopis nii, et ma olen sihitult jooksnud, sest tahe treenida kadus ära tänu treenerile. Igal hommikul ärgates olen jooksnud 6,3km, sest nii on lihtne joosta ja seda trenni ma ei taha mitte mingil juhul ära jätta. Nii saan vähemalt olla kindel, et vähemalt natukenegi jooksen ja teen vähemalt ühe trenni.

Kokkuvõttes olen igal päeval sel nädalal siiski käinud 2 korda jooksmas, aga kõige pikem õhtune trenn oli ühel päeval 4,4km ja ülejäänud kordadel 2-3km. Päev läbi ei ole suutnud ennast kokku võtta, et trenni minna ja siis läksin korduvalt alles õhtul 22:00 pimedusse jooksma. Algul oli küll õudne, aga pimedusega harjub ära. Ma jooksen helkurvest seljas keset teed ja tee keskel olevat valget joont ikka näen. Kuna olen käinud pimedas jooksmas, siis nüüd juba tean, et mu koduring on siiski kohati valgustatud, kui nii võin õelda. Kõige pikem pime lõik on 800m pikk ja ülejäänud on umbes 300-400m pikkused pimedad lõigud. Kui ikka väga tahta, siis võib sellistes tingimustes joosta küll, aga teistel nii ei soovita teha.

Korra jooksin õhtul siiski peaaegu 14km, aga seda tänu kohaliku klubi jooksjatele. Üksi ma küll ei oleks jooksnud. Eile tegin õhtuse trenni 22:30, täna tegin hommikuse trenni 6:30 ja õhtuse trenni juba hommikul 9:00, sest kohaliku klubi jooksjad kutsusid mind jälle jooksma ja nii tuli nn tänaõhtuseks trenniks veidi üle 11km. Kohalikega jooksmisest kirjutan teinekord. Sel nädalal suutsin tänu kohalikele jooksjatele kokku joosta umbes 90km ja käisin igal päeval 2 korda jooksmas, kui 2km pikkust trenni võib nimetada trenniks. Loodan, et kohalikud jooksjad kutsuvad mind edaspidigi jooksma ja ei lase mul üksi kodus nukrutseda.