Vana-aasta jooks Denias

Kergejõustikustaadioni oli kuulutus, et 31. jaanuaril toimub Denias 5km jooksuvõistlus. Ma otsustasin ka sinna minna. Terve laupäeva päev otsa ootasin, et saaksin õhtul võistelda. Hinges näris väike kahtlus. Internetist lugesin kohaliku jooksuklubi blogi ja sealt jäi mulle mulje, et see ei olegi tegelikult võistlus vaid hoopis ma ei tea mis. Igatahes ma nii väga lootsin, et ju on ikka võistlus. Läksin jalutades kohale. Mitte kedagi polnud mitte kuskil. Ainult rahvas jalutas kõikjal perede ja suurte gruppidega mere ääres promenaadil. Start pidi olema kell 17.00 kesklinnas mere ääres muuli juures.

Pildil on Denia vana-aastajooksu stardikoht. See ringtee asub minu kodust umbes 2,5km kaugusel ja sealt algabki nagu umbes kesklinn. Selle ringtee juurest läheb tee põhjamuulile. See konstruktsioon ringteel on vist kuidagi päikesekellaga seotud, kui ma olen asjast õigesti aru saanud. Tee teisele muulile on sellest kohast umbes 1,7km kaugusel. Ringtee asub mere ääres ja seal ääres on jahisadam ning promenaad.

16.52 ilmus kohale üks jooksja ja varsti ilmusid veel mõned karnevalikostüümides tegelased. Enamus saabus alles 17.00-ks või veel hiljem. Mõni eriti oskaja hilineja jõudis kohale alles 17.22. Sõbralikud hispaanlased igatahes ootasid kõik oma semud ära. Ma ise mõtlesin, et on ikka kombed. Selle ajaga oleks võinud juba 5km joostud olla. Igatahes kogu seltskond alustas ühist võimlemist enne jooksu. Tehti mitmeid ühispilte ja lõpuks kell 17.27 läks lahti jooks- sörkjooks, kus kogu punt jooksis koos. Mina hoidsin ennast puude varju tagaplaanile ja jälgisin kõike turvalisest kaugusest. Ma olin ikka täiesti pettunud. Mõte sellest, et pean veel oma jooksutrenni ära tegema, ei olnud just kõige meeldivam. Kuna võistlust polnudki ja ma ei olnud veel sel päeval jooksnudki. Kell oli juba palju, kõht oli tühi ja nii pidin trenni tegema hilja õhtul pimedas ja külmas, sest läksin kõigepealt koju õhtust sööma. Kui ikka päikest ei ole, siis hilisõhtul ja öösel on eriti külm.

Pildil on Denia vana-aastajooksust osavõtjad. Kohustuslik oli kanda punast mütsi ja nagu näha, sobisid ka muud kostüümid.

Mõtlesin, et peaksin olema positiivne, aga ei suutnud. See olematu võistlus tegi tuju halvaks ja nukrus tuli peale. Minu jaoks on aastavahetus tähtis, tähtsam kui Jõulud. See kõik võimendas kurbi mõtteid. Nagu ma aru sain, ei toimunud võistlus seepärast, et Denia linnavalitsus ei soosi jooksuvõistlusi, ei toeta neid ei rahaliselt ega ole huvitatud ka tänavate sulgemisest jooksuvõistluse ajaks. Selline jooksusõbralik linn see Denia. Ühine jooksuüritus korraldati nagu protestiks. Tunnistan, et ma ei julgenud sinna seltskonda minna kes joosta plaanisid. Olen mitu korda üritanud kohalikega inglise keeles rääkida, aga nad ei ole osanud inglise keelt. Seetõttu tekkis mul tõrge, et kuidas ma lähen lõbusate inimeste seltskonda ja naeratan kõigile, aga kellegagi suhelda nagunii ei saa ja kellestki teisest ka aru ei saa. Kui oleks toimunud päris võistlus, siis ma oleksin muidugi võistlema läinud.

Pildil on Denia vana-aastajooks, mis läks läbi tunneli, mis asub kesklinnas kaljukindluse all. See tunnel algab raamatukogu tagant ja jõuab välja kesklinna. Kui tahan raamatukogust kesklinna minna, siis lähen alati mööda seda tunnelit.

1.jaanuari veetsin sisuliselt voodis magades terve päeva ja telekat vaadates. Ma ei tõstnud jalgagi välja. Käisin ainult oma rõdul ja oligi kõik. Aastavahetuse magasin maha. Uni oli vähemalt aastavahetuse öösel hea. Senini parim uni, mis ma aastavahetustel maganud olen. Aastavahetuse ööseks magama jäädes uinusin väga hästi. Kui varem olen aastavahetuse ajal maganud, siis on ikka mingi erutus peal olnud ja uni rahutu. Sel korral oli kõik nagu ideaalne öö. Läbi une kuulsin mõningaid raketipauke, aga neid oli kuidagi vähe, igatahes ma ei ärganud selle peale üles. Magama jäädes õnnestus mul minna alfa tasandile ja selle üle oli mul eriti hea meel.

Naabrid rääkisid, et siin pidigi aastavahetuse veetmine väga rahulik olema. Ei mingeid suuri väliseid üritusi ega kisa-kära. Minu kortermaja oli küll aastavahetuse ajal täiesti vaikne. Naabrid läksid juba vara õhtul kuskile külla ja saabusid ei tea millal öösel vaikselt tagasi. Keegi teine majaelanik ei lärmanud ka. Võib-olla olidki kõik kuskile ära läinud. Naaber rääkis, et aastavahetusel on kombeks süüa viimaste kellalöökide ajal ära 12 viinamarja. Iga viinamarjaga tuleb soovida midagi. Enne viimaseid kellalööke ja viinamarjade söömist tuleb paberile kirjutada soov ja see siis koos šampusega alla neelata. Kohe peale seda tulevadki viimased kellalöögid ja viinamarjade söömine. Kõik viinamarjad peavad olema täpselt aastavahetuseks söödud. Ma ei tea, kas see on hispaanlaste või venelaste komme.

Kui 2.jaanuaril jooksma läksin, siis muudkui mõtlesin laupäeval ärajäänud võistlusele. Kui olin veidi üle 1km soojendusjooksu teinud, siis koperdasin ja kukkusin kõhuli kruusateele. Ilm oli soe, aga puhus tormituul ja ma olin seepärast igaks juhuks pikad püksid jalga pannud.

Tõusin püsti ja vist esimese asjana koorisin kohe püksisääred üles ja lükkasin küünarnukkideni käed paljaks. Üks põlv oli terve ja teine katki. Üks küünarnukk oli katki ja teine terve. Koju ma ei hakanud minema. Sülitasin peopesadele, et käed tolmust puhtaks saada ja olla kindel, et peopesad on terved. Õnneks ei läinud riided katki ega veriseks. Keerasin ühe püksisääre nii üles, et see verega kokku ei puutuks ja jätkasin trenni. Kogu trenni tegingi nii nagu kloun, et üks püksisäär oli pikalt all ja teine üles keeratud ja pluusivarrukaga samamoodi.

Kui see trenn lõpuks läbi sai, siis trenni lõpetasin kukkumiskohale lähedal oleva apelsinipuu all. Ma tundsin, et mul on ilgelt suur vedelikupuudus. Suu kleepus kokku. Kogu see istandus oli puhtaks korjatud. Üksikud mahajäänud viljad kasvasid puude otsas. Selles istanduses kasvavad tegelikult mandariinid, aga mõni üksik apelsinipuu on ka. Kui koristatakse mandariine, siis loomulikult ei sobi samadesse kastidesse apelsine panna. Noppisin mõned apelsinid ja läksin koju neid sööma.

Pildil on apelsinid, mis mulle väga maitsevad.

Kui ärajäänud aastavahetusevõistlus tegi mind kurvaks, siis edasine nädal läks ka kuidagi allamäge. Trennitahe muutus üsna olematuks ja seda võimendas trennis taseme langus. Kuigi aastavahetus tõi endaga kaasa soojad rannailmad, siis mul ei olnud küll mingit positiivset tuju. Mul oli hoopis emotsionaalselt kuidagi raske. Ühel hetkel muutus kogu ümbritsev kuidagi nii häirivaks. Elan võõras keelekeskkonnas. Vaatan telekat, ikka ainult hispaania keel. Poes või kuskil mujal väljas, ikka ainult hispaania keel. Midagi kellestki aru ei saa. Kui saan naabritega vene keeles suhelda, siis tunnen end väga hästi. Pühasid ei tea ja kohalike kombeid, et millal on asutused suletud ja millal avatud. Praegu blogi kirjutades on jälle hea olla ja olen positiivne ning treeningtahe on suur.

Vahel õhtul magama jäädes ei suuda ma hommikut ära oodata, sest tahan nii väga juba trenni minna. Üks õhtu mõtlesin magama jäädes, kus ja kuidas ma järgmisel hommikul jooksen. Kodus trenniks valmistudes ja kella käele pannes hakkasid käed erutusest värisema. Selline tunne oli, et läheksin nagu võistlema. Pidin tegema sellist trenni, mida kunagi varem teinud ei olnud ja see tundus nii põnev.

Pühad Hispaanias

Plaanisin minna 6.jaanuari õhtul raamatukokku internetti kasutama. Jõudsin esimese toidupoeni ja nägin, et see on suletud, kuigi kellaaja järgi oleks pidanud see lahti olema. Poe uksel ei olnud mingit silti ka. Mõtlesin, et kas ma olen mitu päeva lihtsalt maha maganud ja tegelikult on hoopis reede asemel juba pühapäev, sest pühapäeviti on see pood suletud. Sisetunne ütles küll, et parem on mul koju tagasi minna, aga ma läksin ikka edasi kesklinna poole.

Pildil on Denia inimtühi tänav suletud asutuste ustega.

Ma ei saanud aru, mis toimub. Selline tunne oli, et linn on evakueeritud. Tänavad olid täiesti tühjad, autod ei sõitnud, inimesi ei olnud näha, kõik kohad olid suletud, isegi autoparklad olid autodest tühjad. Jõudsin kesklinna, aga ikka oli täielik vaikus. Mõtlesin, et mis toimub, et kas järsku on just praegu Vene Jõulud ja ehk siin peetakse ka neid. Plaanisin minna turistiinfopunkti, sest selle aknal on sündmuste info ja interaktiivne tahvel, kust saab infot vaadata.

Pildil on toidupood Mercadona, mis on toidupoodidest kõige suurema kaubavalikuga ja vist kõige nooblim koht. Ma ostan sealt ka osa kaupa, kui tahan midagi sellist, mida Aldis ei ole. Üks Mercadona asub ühe ja teine teise raamatukogu juures. Ma ei tea, kas neid asub veel kuskil Denias.

Loomulikult oli raamatukogu suletud. Suletud olid ka kõik muud poed ja toidupoed ning muud asutused. Kesklinn oli samuti nagu välja surnud. Ma jätkasin tühjadel tänavatel seiklemist. Päris vaba oli liikuda. Mõtlesin, et mis püha see küll selline on. Eestis ei ole vist ühtegi sellist püha, mis inimesed kodudesse naelutab ja kõik poed kinni pannakse. Hispaania on siiski perekeskne tuleb välja ja siin hoolitsetakse, et pere saaks koos pühasid veeta.

Pildil on toidupood Mercadona sisevaade. Kaup asub ilusti riiulitel. Ma käin seal poes tavaliselt väikse ratastega ostukorviga, sest ostan sealt vähe asju. Mulle meeldib seal poes, sest see on ilus, seal on palju inimesi ja palju erinevaid kaupu. Pood ise on väga suur. Veel meeldib mulle komme, et kui tuled kassajärjekorda ja sul on käes ainult mõni asi, siis saab kohe kassasse maksma minna ilma järjekorras seismata. Inimesed ise lasevad ette ja kassapidajad kutsuvad ka, et tule ja maksa oma paar asja ära. Üldiselt ostetakse poodides kaupa ikka kärutäis korraga.

Ma käisin ringi sellistel tänavatel, kus ma varem ei olnudki käinud. Näiteks läksin üle kaljukindluse. Kesklinnas on kindlus, aga sellest ma kirjutan kunagi teinekord. Kui ma lõpuks ringi uidates ringiga tagasi kesklinna peatänavatele jõudsin, siis kohtasin ka inimesi. Mõned pered jalutasid koos ja uudistasid poodide vaateaknaid. Mõned üksikud kohvikud või pubid olid ka lahti ja seal pidutsesid seltskonnad. Üldiselt valitses siiski tänavatel tühjus ja vaikus.

Pildil on Denia kesklinnas asuv kaljukindlus pealtvaates. Loomulikult läksin ma sellest üle teed mööda, mitte ei roninud.

Mulle tuli selline jalutamine linnas isegi kasuks. Sain teada, et Denia bussijaamast saab otse Madridi sõita. Buss väljub vist iga päev kell 9.00 või 9.30. Pühapäevaõhtuti väljub vist veel eribuss südaööl. Bussijaama kõrval asub üks tasuline internetipunkt, kust on võimalik kabiinidest teha kaugekõnesid umbes nagu Eestis vene ajal. Seega kui omal ei ole telefonil sellist võimalust, siis bussijaamas saab raha eest helistada välismaale. Mulle bussijaama ümbrus eriti ei meeldi. See tundub kuidagi kahtlane. Kahtlaseks teevad selle kandi seal töötavad inimesed, kes on kuidagi tumedad (mitte tumedanahalised), aga on ma ei tea mis rahvusest. On sellised päti välimusega. Sarnase välimusega inimesed müüvad kasutatud asjade turul kasutatud asju. Turistiinfopunkti suunas jalutades möödusin mänguasjamuuseumist ja nägin isegi sotsiaalameti asukoha.

See eriti tähtis püha, mis oli 6.jaanuaril, oli Kolmekuningapäev.

Detsembris olid näiteks pühad 6. ja 8. detsembril, aga nende pühade nimetusi ma ei tea. Detsembris olid veel ka Jõulupühad ja siis tuli aastavahetus. Minu jaoks on siin kuidagi liiga palju pühasid olnud.

Detsembrikuu telereklaamid

Kõige rohkem reklaamitakse siin eri telekanalites parfüüme ja telekamänge. Vahel ongi nii, et ühe reklaamipausi ajal näidatakse järjest mitme eri parfüümi reklaami. See mõjub igatahes. Mulle ei ole jäänud ühegi parfüümi nimi meelde, sest neid on nii palju erinevaid, aga vähemalt tänu parfüümidele tekkis mulgi soov neid ise proovida. Seni ei ole ma poodi neid otsima läinud.

Pildil on näha ühte wii süsteemiga mängu, kus mees poksib teleka ees. Pildil on näha ka wii pulti, mis peab mängijal käes olema, et saaks ühendust telepildiga.

Teine põhiline reklaamiartikkel on telekamäng Wii või muu sarnane. See on selline telekamäng, kus saab ise aktiivselt kaasa liikuda, näiteks võidelda, mängida eri pallimänge, teha järgi tantsuliigutusi jne. Telekast tuleb pilt ja inimese käes on mingi juhtpult. Vastavalt programmile, kui juhtpulti liigutada, saab näiteks matkida tenniselööke või teha kätega tantsuliigutusi jne. Ma arvan, et kui eri firmade selliseid telekamänge reklaamitakse väga palju, siis selle tulemusena ostetakse neid tõesti rohkem. Mulle tuli küll endalegi tahtmine mõnda huvitavat mängu proovida. Osad on isegi sellised, mida saab mitmekesi koos mängida. Nii, et kogu seltskond näiteks tantsib teleka ees.

Pildil on näha kuidas kaks inimest tantsivad wii süsteemiga telekamängu ees.

Rugby

Korra olen juhtunud sel ajal kergejõustikustaadionile jalutama, kui algas rugbyvõistlus. Kuna mul ei olnud kaasas ühtegi pehmet asja, millel istuda, siis ma seda mängu kauaks vaatama ei jäänud. Staadionil on tribüünid valatud betoonist või tsemendist ja seal niisama istuda ei ole mul mingit tahtmist.

Enne rugby algust seisin ma tribüünidel ja vaatasin soojendust. Korraga tuli minuga üks mängija ei tea millest rääkima. Ma ei teinud suudki lahti. Hiljem taipasin, milles asi oli. Ma suutsin tribüünil seista sinna kohta, kus muidu on ainult mängijad või mängijatega seotud personal. Sain aru, et mängija arvas, et minu käest saab mingit varustust küsida või muud säärast. Sain aru, et teine talle selgitas, et ma ei olegi mänguga seotud.

Pildil on rugbypall.

Ma ei teagi, kas ma olen rugbyt telekast näinud. Esmamulje soojenduse ajal nähtust oli selline, et mingi kamp purjus mehi on baarist välja lastud ja nüüd püherdavad kõik puntras koos. Põhiline, et neil olid naljakad riided seljas nagu nad oleksid triibulised mesilased. Ju rugby juurde kuulubki selline riietusstiil. Ma mängureegleid ei tea, aga neil on mingi selline süsteem, et kui on mingi teatud tüüpi paus, siis üks mängija viskab ennast koos palliga maha külili kõverasse. Edasi püüavad vist teised seda palli tema käest kätte saada ja nii tekib suur inimkuhila. Algul mõtlesin, et palliga maha kõverasse viskumine oli juhuslik, aga hiljem nägin, et seda tehti korduvalt ja korduvalt.

Pildil on näha, kuidas üks mängija on kõveras maas kuhja all palliga. Oma meeskonna mängijad tahavad palli kätte saada samamoodi nagu ka vastasmeeskonna omad. Pikali olija kohale tehakse inimkatus. Päris nii ei ole, et kõik viskuvad hunniku otsa ja litsuvad lamaja laiaks.

Teine huvitav ja vaatemänguline asi mängu juures on balletiharjutus. Vastasmeeskonna mängija viskab palli kuskilt. Teine meeskond siis tõstab ühe mängija hästi kõrgele, et see saaks palli hoopis ise kinni püüda. Mina nägin, kuidas pidevalt kolm meest tõstsid ühe mehe hästi kõrgele ja see nägi välja nagu balletiharjutus. Sellise balletiharjutuse ja maha kõverasse koos palliga viskumise pärast on seda mängu isegi mõnus jälgida.

Pildil on näha, kuidas mõlemad meeskonnad tõstavad oma mängija kõrgele õhku, et palli kätte saada. Nagu näha, on tumedates särkides mängijad edukamad tõstjad.

Rugbymängu trenni olen veel hiljemgi näinud, aga ainult sel ajal, kui ise olen staadionil treeninud. Isegi kooli kehalise tunnis mängitakse rugbyt. See mäng nägi rohkem välja pideva seismise ja vaidlemisega kui mängimisena.

Pildil on näha rugbymängus juhtuda võiv olukord.

Denia sadam

Denia sadam on lähim maismaapunkt Ibiza saarele. Sinna saarele käib Deniast regulaarne laevaühendus firma Baleria suurte laevadega. Denia sadamas asub suur jahisadam. Denia on sadamalinn ja Denias saab harrastada igasuguseid veespordialasid nagu eri tüüpi surfamised, purjetamised, sukeldumised jne. Deniat reklaamitakse, kui head veespordikohta, sest lained ei ole siin liiga suured. Ma ei hakka sel teemal praegu pikemalt kirjutama, sest ma ei puutu sadama ja sealsete spordivõimalustega ise kokku. Kui huvi, siis internetist leiab selle kohta palju igasugust infot.

Pildil on firma Baleria laev Denia sadamas, millega saab Ibizale sõita. Eemalt rannast on hea vaadata, kuidas suur laev sadamast väljub.

Koerad

Pildil on näha koer sooja kampsuniga.

Siinne kliima on võrreldes Eesti kliimaga ikka väga soe. Kummalisel kombel kannavad siinsed koerad riideid. Loomulikult ei kanna riideid kõik koerad, aga koerte riietumine on siin siiski populaarne. Siin on palju loomavarustust pakkuvaid poode. Kui koerad käiksid siin riides moe pärast, siis sellest ma saaksin veel aru. Siin aga riietatakse koerad soojadesse villastesse riietesse. Minu arvates on siinne kliima liiga soe, et koertele sooje riideid selga panna. Kui need samad, riietatud koerad, tuua Eesti talve, siis nad jääksid vist kohe haigeks või ei tahagi ninaotsa välja pista, sest tõsiselt külm on.

Pildil on näha koer sooja kampsuniga.

Minu tänaval elab üks vanem naisterahvas, kes jalutab oma koeraga ringi. Naine on üksiku vanatüdruku moodi. Naine käib koos koeraga jalutades alati uhkelt riides ja on meigitud. Tema koer kannab täpselt samades toonides riideid, nagu nainegi ja lisaks riietele kannab koer ka pärleid. Vaade on muidugi kena. Harmooniline paar.

Pildil oleval koeral on pärlid kaelas, aga see koer ei ela minu tänaval.

Kohalik mobiilikaart

Olen käinud kolmes eri firmas mobiilikaardi hindasid uurimas. Kõige parem teenindus oli minu jaoks firmas Movistar. Seal tehti minu jaoks „puust ja punaseks“, et mis maksab ja mis tingimustel. Orange ja Vodafone firma töötajad rääkisid inglise keelt väga halvasti ja seetõttu oli ka teenindusase halvem ja arusaamatum. Põhiline, et kõikidel on peaaegu sama süsteem. Kui laadida kaardile raha 10 EUR eest, siis saab selle eest helistada ükskõik, mis teise kohalikku Hispaania võrku kas 8 Vodafonel või 9 Orangel senti minut. Movistaril oli ainukesena see võimalus, et kui laadida kaarti 10EUR eest, siis saab Movistari võrgus rääkida tasuta ja teistesse võrkudesse maksab ikka 8senti minut.

Kui laadida väiksema summa eest, siis on kohe kõne minutihinnad kõrgemad. Mina sain nii aru, et laaditud raha tuleb kuu aja jooksul tarvitada. Kui peale laadimist on kuu möödunud ja uuesti ei lae, siis enam soodne hind ei kehti. Näiteks Movistaril on väiksema laadimise korral kõnehind 25senti minut ja Orangel vist 15 senti minut. Osadel firmadel on ka kellaaja järgi soodsamad kõne minutihinnad.

Ühel firmal oli võimalik osta sim kaart ainult 1EUR eest ja sinna siis vajadusel raha peale laadida. Teistel firmadel oli vist kohe pakett, et ostad 10EUR-se algse sim kaardi ja seal on kohe ka mingi summa eest kõneaega peal.

Lisaks on siin veel teisigi firmasid, kes pakuvad ka mobiilikaarti ja/või internetiühendust: ono, jazztel ja yoigo.

Interneti hinnad

Internetiühenduse omamine tundub minu jaoks siin luksus. Mina seda rahalistel kaalutlustel endale lubada ei saa.

Toon võrdluseks esmalt Eestis EMT hinna interneti kohta, mida ma ka ise sügisel kasutasin. Kuu aega maksis 6EUR ja selle eest sai kasutada 15GB mahtu. Kui maht sai täis, siis sai edasi ikka internetti kasutada, aga ühenduse kiirus muutus lihtsalt aeglasemaks.

Hispaanias hetkel Movistari internetipakkumine on järgnev:
1GB 1 nädal 25EUR
1GB 1 kuu 60EUR
1GB 3 kuud 70EUR
100MB 7,5EUR
250MB 1,9EUR/päev
Need hinnad kehtivad ettemaksuga internetiühendusele. Raha tuleb laadida umbes nii nagu mobiilikaardilegi. Kui modemit endal ei ole, siis tuleb lisaks ka modem osta, mis maksab 39EUR.

Kui teha leping Movistariga, siis võib saada modemi tasuta ja kuumaksud on järgmised:
500MB kuus 19EUR
2GB kuus 25EUR
5GB kuus 35EUR
10GB kuus 45EUR

Ma ei hakka teiste firmade hindasid siin välja tooma, sest hinnatase on kõigil samasugune. Näiteks Orangel ja Vodafonel on praegu mingid sooduspakkumised, et kuni märtsi lõpuni saab kasutada poole hinnaga.

Kui võrrelda Eesti ja Hispaania hindasid internetile, siis Eesti on selles suhtes nagu paradiis, kus internetti kasutada. Mul on hea meel, et saan raamatukogus internetti tasuta kasutada. Raamatukogus on internetiühendus selline, et osasid teenuseid ei saa kasutada nagu näiteks Skype. Seal ei saa isegi www.emt.ee lehele minna, sest see on liiga kahtlane leht, et järsku on mingi mäng või jututuba. Raamatukogus ei saa ka FTP teenuseid kasutada ei FileZilla-ga ega WinSCP-ga. Küllap seal on veel teisigi asju, mis on keelatud. Siiski hea, et seal saab tasuta internetti kasutada.

Denias on tasuta Wifi leviga alad. Neid rahastab arvatavasti linnavalitsus ise. Kuna mul ei ole arvuti akusid kaasas, siis ma ei saa neid testida. Tegelikult on Denias ikka palju Wifi leviga söögikohti. Algul ringi jalutades ma ei pannud neid väikseid silte tähele. Minu kodu lähedal on ka Wifi leviga söögikohti, aga ma ei olen neiski käinud.

Pildil on näha wifi levile viitav silt. Mõnel söögikohal on selline silt uksel või reklaamtahvlil. Mõnel on lihtsalt väike tekst WIFI.

Ilmad on ikka endiselt nii soojad, et saab lühikeses dressis trenni teha. Nii soe enam ei ole, kui oli aastavahetusel, aga soe on ikka. Vihma ei ole siiani kordagi jaanuaris siin sadanud ja lund ammugi mitte. Ka ei ole siin olnud ülemääraselt tugevaid tuuli pidevalt. Vahel on tugevama tuulega päev, aga see on juhuslik.