Kinnisvarafirmad

Ükspäev jalutasin mööda randa suunaga Deniast välja. Oli õhtupoolik ja päikeseloojanguni oli veel umbes 1,5 tundi aega. Päike paistis kohati ja kuum ei olnud. Randamööda jalutasin mingi tund ja 15min, et siis tagasi jalutada mõõda autoteed, et saaks kiiremini edasi. Jalutama minnes ma ei planeerinud, et kui kaugele lähen. Lihtsalt läksin ja muudkui valisin endale uued sihtmärgid, milleni jõuda. Lõpuks jõudsin rannaosani, mida ma enam kodurannast ei näegi, sest see jääb mingi väikse neeme taha. Kell oli juba palju ja otsustasingi tagasi kodu poole minna. Olin jõudnud juba üsna lähedale Els Poblets külani, mille suur kaljumägi tundus väga lähedal olevat.

Kodu suunas jalutasin mööda asfaltteed, mis on merega paralleelselt kulgev merele kõige lähem sõidutee. Korra olin hilja õhtul seda teed mööda jooksnud. Oli muidugi kokkusattumus, et rannast jõudsin enam-vähem samasse kohta välja sõiduteel, kuhu maani olin varem jooksnud. Ma oleks võinud kaugemalegi joosta, aga minu kodust alates on tänavavalgustust täpselt 3km ulatuses suunaga linnast välja ja pimedas maantee ääres jooksmine ei ole turvaline.

Pildil on ühe kinnisvarafirma HabitatDenia vaateaken.

Kohe esimese asjana vaatas mulle sellel teel vastu kinnisvarafirma hoone. Kirjutasin selle firma veebiaadressi üles igaks juhuks, sest mine tea, millal midagi vaja võib minna. Oli pühapäeva õhtu ja teel koju ei kohanud ma inimesi ja tee ääres olevad väiksed poed ning muud asutused olid suletud. Nii jalutasingi ühe kinnisvarafirma hoone akna tagant teise taha ja kirjutasin veebiaadresse üles. Kolme kilomeetri jooksul sain ma kokku umbes 10 kinnisvara pakkuvat firmat. Kusjuures tegu ei ole üldse Denia kesklinnaga. Ma jalutasin siiski äärelinnas. Uskumatu, kui palju siin on erinevaid kinnisvarafirmasid ja usun, et kesklinna pool on neid veelgi erinevamaid.

Pildil on Denia randades olev rannavalvetorn.

Üldiselt, nagu ma ka joostes olin juba näinud, ei ole selle tee ääres suuri toidupoode. Ainult 1 toidupood masymas on. Seega kui sealkandis elada, siis tuleks pigem transpordivahendiga linna sõita. Mulle siiski meeldib see koht, kus mina elan. Seal on kõik, mis mul vaja läheb, jalutuskäigu kaugusel.

Pildil on laps turnimas rannas oleval ronimiseks mõeldud nööridest tehtud kõrgeleulatuval atraktsioonil.

Kogu see rannaäär, mida mööda jalutasin, oli rand nagu ikka. Mõnes kohas olid rannakohvikud, mõnes kohas laste mänguväljakud. Iga teatud vahemaa tagant oli rannavõrkpalliplats. Selles kohas, kus kodu suunas tagasi keerasin, oli ka rannavalvetorn. Ega seal randades eriti rannavalvetorne ei olegi. Eelmine torn on tegelikult minu kodust hoopis kesklinna suunas olevas rannas ja kogu sellel, veidi üle 3km, ranna-alal rohkem torne ei olegi. Kortermajad, mis oli ranna ääres, tundusid tühjad ja mahajäetud. Majad ootavad suve ja turiste.

Nartsissid

Minu kodu lähedal tühermaal kasvavad metsikult nartsissid. Tavaliselt ma jooksen sealt mööda, aga kord jalutades läksin ekstra tühermaale, et olla kindel, et need on ikka tõelised nartsissid. Olidki. Ma kummardusin nendeni ja nuusutasin neid. Lilled õitsesid ja lõhnasid samamoodi nagu nartsissid Eestis. Seega võin täheldada, et jaanuari algul õitsevad Hispaanias nartsissid. Peagi veebruaris õitsevad nartsissid juba Inglismaal ja nii see kevad saabub lõpuks ka Eestisse. Üldiselt ma ei ole siinsetes hooldatud lillepeenardes nartsisse kohanud.

Pildil on nartsissid, millised õitsevad Denias jaanuari alguses ja keskel.

Apelsiniistandused

Aastate jooksul, mil olen treeninud piirkondades, kus kasvavad apelsiniistandused, on mul kujunenud nende kasvatamisest mingi arusaam.

Kõigepealt on vaja musta mullaga maad. Muld ei ole siin ega Portugalis selline must nagu Eestis, vaid rohkem pruunikam ja kuivem. Hea on, kui maaga on kuidagi seotud vesi näiteks kraavid, ojad, veetorud jne. Igatahes on vee olemasolu vajalik. Maalapile rajatakse nagu peenrad istikute jaoks. Peenarde peale või vahele veetakse peenikesed sõrme jämedused plastikust veetorud. Veetorud on erilised. Veetorudel on iga teatud vahe tagant auk sees, et sealt kastmisvesi saaks õigel ajal maapinda kasta. Osad veetorud on kallimad ja nendel on lausa iga teatud vahemaa tagant mitte lihtsalt augud, vaid reguleeritava otsikuga augud. Seega kui tahad, siis keerad lahti ja kui tahad siis kinni. Kui vesi ei ole maalapiga seotud, siis tuleb esmalt kraavid kaevata, et vesi tuua maalapini.

Pildil on näha veetorud, milliseid kasutatakse istandustes kastmiseks. Selliseid kasutatakse ka muudes istandustes ja isegi tänavatel puude all mulla peal on sellised veetorud. Pildil on hästi näha iga teatud vahemaa tagant olevad keeratava korgiga veeavad.

Mingil hetkel istutatakse noored istikud. Istikud on võib-olla umbes põlvekõrgused või väiksemad. Iga noore istiku ümber on nagu plastikust mingi toru. Ma ei tea, milleks see vajalik on. See on kas selleks, et panna istikud õiges suunas kasvama või selleks, et kaitsta näiteks loomade eest, et need taime ei hävitaks. Kõik istikud on loomulikult rivis ja iga konkreetse vahemaa tagant.

Pildil on näha apelsinipuude istikud, kuidas neid kasvandustes müüakse.

Istikud istutatakse nii lähedale üksteisele, et kui taim kasvab suureks, siis saaks sealt vilju korjata, aga eriti rohkem liikumisruumi ei ole ka. Tegelikult on nii, et kohati paistab otse teise maalapi otsa, kui vaadata alguse puude vahelt. Ühte pidi on puud tihedamalt üksteise kõrval ja teist pidi on suurem vahe. Ju see on selleks, et hiljem saaks paremini vilju korjata ja pääseks ligi ka käruga või väikse minitraktoriga.

Pildil on näha noored apelsinipuud istanduses.

Sel ajal, kui apelsinipuud muudkui kasvavad, hooldatakse ka maad. On istandusi, kus puude all lokkab umbrohi ja istandusi, kus täiskasvanud puude all on maapind paljas. Ma ei tea, millest see sõltub. Kas ekstra iga aasta või mitu korda aastas küntakse maapinda. Samas ei saa ju päris künda, sest siis vigastaks ka puude juuri. Seega järelikult nendel istandustel, kus puude all on maapind mullani täitsa puhas, on kasutatud palju kemikaale, et hävitada umbrohtu. Kui istikuid kasvama pannes on nagu peenrad, siis hiljem on maapind puude all ühetasane.

Pildil on näha noor apelsiniistandus.

Ma olen näinud ka seda, et suuri apelsinipuid pritsitakse. Osades istandustes sõidab väike traktor puude vahel ja pritsib mürki. Osades istandustes käib inimene plastikpaak seljas puude vahel ja voolikust pritsib puudele mürki.

Pildil on näha juba vilju andev apelsinistandus, aga puud on siiski üsna noored alles.

Kohati on istanduste ümber valatud renn. See renn on umbes põlvekõrgune ja nii lai, et jalgupidi saab seal sees seista. Selle renni otstarvet ma ei tea. Kas see renn on nagu iidsetest aegadest jäänud, et tähistada maa-ala või on sel muu tähtsus. Näiteks üks renni põhjus võib olla see, et seda saab veega täita. Võib-olla on kastmissüsteem või vihmavesi ka kuidagi omavahel seotud. Veel üks renni põhjus võib olla see, et nii takistatakse vee ära valgumist istandusest. Osad on selle renni peale või äärde piirdeaia ehitanud.

Pildil on näha vilju kandev apelsiniistandus.

Istanduses on lõkke tegemise koht. Kliima on kuiv ja lõkke tegemine peaks Eesti mõistes olema aasta läbi keelatud. Mõnes istanduses on lõkkekohti isegi mitu. Lõkkekoht on ehitatud ehitusplokkidest. Näeb välja natuke nagu eskimote onn. Lõkkekoht on umbes sama kõrge, kui on apelsinipuud. Lõkkekoht on ringikujuline. Lõkkekoha plokkidest sisemine osa moodustub kinnise ringi. Välimisel osal ei puutu plokkide servad üksteisega kokku ja nii tekib tunne, et kõikjal on õhuavad. Tegelikult on ring ikka nii kinnine, et plokkide vahelt lõkketuli välja ei pääseks. Lõkkekoha allosas on mõni plokk aukudega, et õhk pääseks tulele ligi ja oleks hapnikku, et tuli põleks.

Lõkkekoha ühes küljes on umbes põlve kõrgusest kuni ülesse välja üks külg avatud. See on selleks, et saaks põletamiseks mõeldud asju sinna panna või jääke sealt ära võtta. Kuna lõkkekoha ava asub ainult ühes küljes, siis on selle ehitamisel jälgitud tuule suundi. Või tehakse lõket ainult teatud tuulesuunaga. Ma arvan pigem, et enamasti puhuvadki tuuled ühest suunast. Eestis on küll minu arvates kogu aeg keerutavad tuuled.

Kui puud kasvavad suuremaks, siis riputatakse puude külge plastikpudeleid. Nende plastikpudelite põhjas on mingi magus vedelik, et meelitada kohale mesilasi, kes tolmendaks taimi. Pudelitel ei ole korke peal. Iga puu küljes loomulikult pudel ei ripu.

Puude oksi kärbitakse regulaarselt. Eesmärk on kasvatada tiheda võraga madal puu. Puud on enamasti nii kõrged, et sealt saaks püsti seistes käsi välja sirutades vilju korjata. Kui seista apelsinipuu all, siis võib näha, et sealt on väga palju oksi ära lõigatud. Puude lehed ja viljad ulatuvad kohati maani. Päris mullani neid loomulikult ei lasta vaid siis jälle lõigatakse oksi.

Vahel õitsevad apelsinipuud samal ajal, kui alles viljad on peal. Apelsinipuude õied on valged ja väga ilusad ning õitsedes lõhnavad eriti intensiivselt. Kord Via Verdel joostes tundsin ootamatult magusat lõhna. Vaatasin ringi ja ei märganud midagi peale valgete apelsinipuude õite. Teisel päeval jalutades käisin neid õisi lähedalt nuusutamas. Sarnaneb natuke jasmiini lõhnale oma intensiivsuse poolest. Siin Denias hakkasid esimesed apelsinipuud õitsema jaanuari algul.

Pildil on näha apelsinioks kood lehtede ja õitega.

Kui rajatakse istandus, siis hoolitsetakse selle eest, et hiljem oleks viljade koristamiseks juurdepääs autodele. Autod loomulikult seisavad kuskil lähedal aia ääres mitte puude vahel. Osad autod on lahtised ja osad on arvatavasti kinnised ja mingi jahutussüsteemiga. Minu teada korjatakse vilju siis, kui neid saab puu otsas vabalt noppida. Kui vili on veel veidi toores, siis viljast haarates jääb vilja külge ka puuoks või rebib puu viljast tüki välja. Kui toorest vilja korjatakse, siis kasutatakse viljade kätte saamiseks väikseid kääre. Kui küpseid vilju korjatakse, siis peab need kiirelt maha müüma, et viljad ei rikneks.

Kes tahab iseseisvalt häid vilju korjata, siis on vilja küpsuse testimiseks see hea, et kui saad vilja kergelt puu otsast kätte, siis on järelikult küps. Samas, kui vilja saad kergelt kätte, siis suure tõenäosusega on see istandus juba tühjaks korjatud või peagi saabub korjamisbrigaad. Minu loogika järgi peaksid eriti head ja küpsed viljad olema just nendel puudel, kus viljad on maha kukkunud. Kui mahakukkunud vilju on söönud linnud, siis see peaks veel eriti selge märk olema, et viljad on head. Kui Eestis kõlbab mahakukkunud pirne, õunu või ploome süüa, siis siin apelsine või mandariine küll mitte. Maha kukkunud viljad on reeglina mädad. Osad viljad hallitavad otse puude otsas. Siis ripubki mingi kokkukuivanud hallitanud vili puu otsas. Osad viljad, mis on puu otsas, võivad ka olla mädased. Seega korjates tasub ikka vaadata, millest kinni haarad.

Viljade korjamine näeb välja umbes nii. Hommikul saabub kohale suur hulk inimesi. Reeglina tuuakse nad kohale. Ju nad elavad kuskil kõik koos suhteliselt kehvades elamistingimustes. Korjajad on arvatavasti ikkagi odavtööjõud. Korjamise süsteem on selline, et puude alla veetakse kastid laiali. Korjajad nopivad kastid täis. On kaste, mis on nii suured nagu põldudel olevad kartulikastid, kuhu kallatakse väiksematest nõudest. On kaste, mis on nii suured, et neid jaksab üks inimene tõsta.

Pildil on näha täis korjatud kaste istanduse ääres.

Kui kastid on täis, siis vedajad tassivad kaste istandustest tee äärde üksteise otsa. Osad veavad kaste aiakärudega. Osad veavad kaste õla peal. Osasid kaste peab vedama väike tõstuk. Korjatakse järjest puude pealt. Kui üks rivi on otsas, siis liigutakse järgmiste puudeni. Kõik käib kindlas järjekorras ja mingit kaost ei teki. On istandusi, kus peale viljade koristamist ei leidu puudel mitte ühtegi vilja. On istandusi, kus mõned üksikud viljad jäävad puudele vedelema. Ma olen näinud korjajaid nii kinnastega kui ilma.

Pildil on näha suuri kaste täis apelsine istanduse sees. Neid täis kaste peab liigutama tõstukiga.

Korjamine on minu arvates väga raske töö. Korjates puututakse kokku päris palju kemikaalidega. Esiteks paljaste kätega korjates puutuvad käed kogu aeg kokku viljadega ja nii imbub läbi peopesade organismi keemiat. Teiseks hingatakse pidevalt viljade eeterlikke õlisid sisse. Ma usun, et ka korjates levib õhus mürke ja nii hingatakse kõik endale kopsudesse.

Ma ei tea, kas apelsine saab korjata aasta läbi. Mina olen näinud küpseid vilju kasvamas nii detsembri algul kui mai keskel ja kogu selle vahelise perioodi. Võib-olla annavad puud saaki isegi mitu korda aastas, seda ma ei tea. Apelsinide kasvatamine on kindlasti aega ja raha nõudev. Portugalis müüdi tänavate ääres apelsine 5kg hinnaga 1EUR. Majanduslikult peab see ometi olema tulus äri. Kui tänaval müüakse 5kg 1EUR, siis kokkuostuhinnad on kindlasti veelgi madalamad. Oh, müüks keegi Eestis sügisel kohalikke õunu nii odavalt.

Maasikad

Jaanuari keskel müüdi siin Aldis juba karbi sees maasikaid. Vaatasin neid ja mõtlesin, et kas Eestis müüakse ka juba poodides maasikaid. Ma ei mäletagi, kas ma olen teistel päevadel siin maasikaid müügil näinud. Nüüd igatahes juba on. Ma nuusutasin neid läbi karbi ja tõesti olid maasika lõhnaga. Kui ma turult maasikaid olen ostnud, siis ikka lõhna järgi. Kui lähed maasikaletist mööda ja mingit lõhna ei tunne, siis on ikka kahtlased marjad. Sama on poes. Kui maasikaletist möödudes lõhn ninna ei tule, siis ei maitse need järelikult õigete maasikate moodi.

Pildil on näha šokolaaditopsid, mida müüakse toidupoes Aldi. Topside karbil on selline pilt. Kui ma karpi sisse vaatasin läbi kile, siis nägin, et karbis on täitsa tühjad plastiknõud. Mõtlesin, et huvitav, miks müüakse tühja vormi, et kas sinna peab šokolaadi sisse valama. Lõpuks taipasin, et tegelikult müüakse šokolaadist tehtud väikseid topse, kuhu saab kõiksugu ahvatlevaid asju sisse panna. Nii saab süüa nii sisu kui hiljem ka topsi.