Itaalia laevaõnnetus

13 ja reede hilisõhtul juhtus Itaalia rannikul Giglio saare ääres laevaõnnetus. See ei puuduta küll otseselt mind ja Hispaaniat, aga siiski kirjutan sellest. Hispaania televisiooni uudistekanalites on see olnud alates õnnetusest üks peamistest teemadest ja seepärast pidasin vajalikuks sellest kirjutada.

Pildil on Costa Concordia õnnetuses.

Reisijaid oli Costa Concordia pardal üle 4200 ja kui arvestada leitud hukkunuid ning teadmata kadunuid, siis võib hukkunuid olla kokku ligi 20. Kui mina sellest uudisest esmakordselt kuulsin, siis mõtlesin küll, et kas asjaga on kuidagi seotud ka lennuk, sest sageli räägiti vaid Concordiast ja see kõlab samamoodi nagu tegelikkuseski lendav kiirlennuk. See on loomulikult alati traagiline, kui inimohvritega õnnetused juhtuvad. See kõik tundub kuidagi nii uskumatu, et laevakapten suutis sellises kohas karile sõita. Loomulikult on kapten vastutav laeva eest isegi siis, kui tegelikult ei ole kapten sellega otseselt seotud.

Pildil on Costa Concordia õnnetuses.

Kui kunagi kuulatakse laeva mustad kastid üle, siis peaks mingi tõde õnnetusest selguma. Õnnetuse teeb kummaliseks see, et sama kapten sõidab absoluutselt iga nädal samal marsruudil. Võiks öelda, et kapten tunneb seda piirkonda ja kõiki neid karisid ja sellist õnnetust lihtsalt ei saa juhtuda.

Mul tekib küsimus, et kes oli sel hetkel vahis, kui õnnetus juhtus. Kuigi kapten vastutab laeva eest, ei tähenda see, et kapten igas ööpäevas 24h suudab üleval olla ja laeva juhtida. Meediaväljaannetes kajastatakse, et kapten juhtis sel hetkel laeva ja kapteni enda jutust jääb ka mulje, et ta uuris kaarti ja juhtis laeva.

Pildil on Costa Concordia õnnetuses.

Oma kogemustest võin kirjutada, et kapten loomulikult reaalselt ise rooli ei keera. Rooli taga on ikka reeglina vahimadrus. Kapten annab korraldusi. Kuigi laevas on merekaardid, mille järgi sõidetakse, siis tegelikult sõidetakse siiski peast. Ainult algajad ajavad näpuga kaardil järge, et mis kursil sõita. Kaptenil on sellised asjad lihtsalt peas. Kui on ohtlik või võõras piirkond, siis on laevas lisaks ka seda piirkonda tundev loots, kes annab korraldusi, mis kursil sõita. Kuna lootsist ei ole sõnagi kirjutatud, siis pidi see piirkond olema sõitmiseks turvaline ja kaptenile tuntud.

Mis siis ikkagi võis sellise õnnetuse põhjustada? Ma eeldan, et kapten ei olnud tegelikult süüdi. Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et kogenud kapten midagi valesti tegi. Kaptenid on tegelikult tähelepanelikud ja isegi siis, kui nad on oma kajutis, märkavad nad ikka, kui laev sõidab valel kursil. Kui kapten sõidab sellel liinil iga nädal, siis ma eeldan, et ju ka vahimadrusele on see liin tuttav. Võib-olla on selle õnnetusega nii nagu tavaliselt, et üldine avalikkus ei saa kunagi teada, miks see õnnetus juhtus. Samas kui kedagi on vaja süüdlaseks kuulutada, siis on kõige lihtsam süüdistada kaptenit.

Piparkoogiteooria

Kirjutan vahepeal milleski lõbusamast. Mina olen harjunud väiksest peale sööma aasta lõpus piparkooke. Väiksena ma ei mõtelnud kunagi sellele, et mis on piparkookide tegelik põhjus. Eestis ja Skandinaavia riikides seostuvad piparkoogid loomulikult eelkõige Jõuludega, samas näiteks kui Vahemeremaades ei ole võib-olla kuuldudki piparkookidest.

Pildil on piparkoogid.

Piparkoogid on tegelikult küpsised, millele on lisatud organismile soojust andvaid lisandeid. Põhjamaade jaoks on piparkoogid nii loomulikud, et ei kujutagi talve ilma nendeta ette. Minu arvates peaks piparkooke müüdama terve talve jooksul ja neid ei peaks üldse Jõuludega seostama. Ma ei tea küll, kes mõtles välja piparkoogid, kuid arvan, et need leiutati kuskil külma talvega riigis.

Pildil on piparkoogid.

Miks ei ole sooja talvega riikides piparkoogid levinud? Vastus on väga lihtne, neid lihtsalt ei ole vaja. Kui talvel paistab soe päike ja õhutemperatuur on +20 C kraadi ligi, siis oleks piparkoogid organismile liigse kuumuse andjad ja see teeks omakorda halba südamele. Inimestele on tootjate poolt jõuga piparkoogid seostatud just Jõuludega. Kui oleks minu teha, siis müüdaks piparkooke Eestis terve talve läbi ja see ei oleks piinlik või häbiasi, kui järsku näiteks juba oktoobris piparkooke hakatakse müüma ja alles märtsis lõpetatakse. Praegu on ju nii, et peale Jõule hakatakse piparkooke alla hindama, et neid võimalikult kiirelt poelettidelt kaotada.

Jõulukaunistused ja Jaanipäev

Milleks kasutakse värvilisi Jõulukaunistusi? Jõulud on aasta kõige pimedamal ajal, kui päevad on lühikesed ja enamasti on päikest ja valgust vähe. Mõnes riigis, nagu Eestis ja ka Skandinaavia riikides võib päeval üldse päikest mitte näha olla. Ma ei saa kindlasti väita, et jõulukaunistused on leiutatud Skandinaavias. Kui meelde tuletada Ameerika filme, siis seal on väga levinud majade kaunistamine Jõuludeks vilkuvate tulukestega.

Pildil on jõulukaunistustega ehitud maja.

Mis ma tahan seoses jõulukaunistustega öelda, on see, et need on mõeldud eelkõige kasutamiseks riikides, mis vajavad talveks veidi rõõmsamaid vilkuvaid värvilisi tulukesi. Olen praegu Hispaanias Denias ja siin ei anna Jõulukaunistused sellist efekti, kui näiteks Eestis. Kui siin kuskil päevasel ajal väljas värvilised tuled on, siis neid ei ole lihtsalt päikesevalguses näha. Siia riiki on värvilised jõulukaunistused nn sisse imporditud rändrahvaste poolt.

Pildil on jõulukaunistustega ehitud maja.

Jõulukaunistustest liigun sujuvalt Jaanipäevani. Miks tehakse Jaanipäeval suurt lõket? Eestis ja ka Skandinaavia riikides on suvise pööripäevaaegsed ööd valged ja päevad nagu ei lõppekski. Kuna ööd on valged, siis on suur lõke ainus, millega teistele märku anda. Lõket on kaugele näha. Vanasti oli lõkke tegemisel loomulikult konkreetne eesmärk, aga tänapäeval on lõke lihtsalt traditsioon, mida jätkatakse. Samamoodi, nagu Jõulude ajal annavad valgust jõulukaunistused, annab Jaaniööl lõke valgust. Nagu jõulukaunistused ei ole levinud üle maailma, ei ole ka jaanilõke levinud üle maailma. Põhjus on ikka ja ainult looduses. Inimesed leiutavad vastavalt kliimale endale sobivaid asju. Suur ehitud tuledesäras kuusepuu on kui majakas öises talves, mis meelitab ligi nagu jaaniöine lõke.

Pildil on ehitud jõulupuu.

Kui mingil vanal ajal hakati jaanilõket tegema, siis ei olnud veel telekat ega internetti. Seega ei olnud jaaniöine lõke mitte moe pärast vaid konkreetsest vajadusest. Vanal ajal olid ka jõulutuled tegelikult päris tulest, aga tänapäeval on leiutatud elekter ja nii on mugavam ja turvalisem ning saab suurema efekti jõulutuledest.

Pildil on jaanilõke.

Jõulud- kommertspühad

Ju paljud on kuulnud, et räägitakse, et Jõulud on kommertspüha. Mida see siis tegelikult tähendab? Alustama peaksin sellest, et mis assotsieerub sõnaga jõulud. Esmalt tuleb ju pähe jõuluvana. Loomulikult kuidas kellelegi. Esmalt pähetulevad sõnad on siiski seotud jõuluehetega, kuusega, jõuluvana ja kingitustega. Eesti on nagu paganlik riik, kes ei mõtle Jõulude õigele tähendusele.

Pildil on jõuluvana.

Jõulud on nagu ideaalselt aasta lõpus. Inimestel on kombeks igasuguseid asju tähistada. Saad aasta vanemaks, tuleb seda tähistada. Saab kooliaasta läbi, jälle tuleb seda tähistada, jne. Aasta lõppeb ja algab uus. Nii ongi Jõulud ideaalsel ajal, et on põhjus tähistamiseks ja enda ning ka teiste premeerimiseks kingitustega.

Pildil on kuusepuu koos kingitustega.

Kui mõelda ristiusu seisukohalt, siis ei kuulu sinna kuidagi Jõuluvana või äkki siiski kuulub? Ristiusu seisukohast on Jõulud Kristuse sünnipäev. Ateistid leiutasid ristiusu Kristuse sünnipäevale vastandiks jõuluvana. Kui Kristusele toodi sünni tähistamiseks kingitusi, siis võib seda kaudselt väljenduda, et tuli jõuluvana ja tõi kingitusi. Nii saabki tuua Kristuse sünnile ja jõuluvanale paralleeli.

Pildil on Kristuse sündi kujutatud koos kolme kuninga ja kingitustega.

Nii arutledes saab ka selgeks kolmekuningapäeva mõte. Eestis ei ole kolmekuningapäev nii tähtis püha, kui on Hispaanias. Jeesusele toodi kingitusi alles kolmekuningapäeval, aga inimestele tuuakse kingitusi ikka sellel päeval, kui on õige sündimise päev. Kui inimestel on kombeks traditsioone üle võtta, siis ei tohiks kuidagi sellele halvasti vaadata, kui sünnipäevaks õnnesoovimine toimub näiteks alles nädal või kaks hiljem peale õiget sündimise päeva.

Kui mõelda Jõulude tegelikule põhjusele, siis peaksid Jõulud inimestes esmalt assotsieeruma Kristuse sünniga. Kuna see ei ole nii, siis saangi väita, et Jõulud on kommertspüha. Kui mõelda Ameerika filmidele, siis kui palju on seal filme jõuluvanadega ja kui palju Kristuse sünniga. Kui ei ole usklik ja ei usu Kristusesse, siis milleks üldse Jõule tähistada? Kas tõesti selleks, et minna kaasa massipsühhoosiga ja aidata ettevõtjatel kasumit teenida? Loomulikult terves maailmas ei ole Jõulud sellise tähtsusega kui on Eestis. Ma ei oska sel teemal mõtteid vahetada, et mida mittekristlikud riigid Jõuludes arvavad ja mis on sealsed jõulukombed.

Härjad merre

Juulikuus on Denias pidu, mille ajal toimub sõna otseses mõttes härgade merre ajamine. Hispaaniakeelse nimega on selle ürituse nimi bous a la mar. Olen seda sündmust korra telekast näinud. Hispaania on tuntud nii härjavõitluse poolest kui härgadega võidu tänavatel jooksmise poolest. Denia on samuti tuntud härgade poolest. Mere äärde sadamakaile rajatakse korralike piiretega ala, mille taha saavad inimesed varjuda ja turvaliselt sündmust jälgida.

Härjad, tegelikult üks härg korraga, lastakse lahti sinna mereäärsesse tsooni. Sadamakail on samal ajal hulljulgeid võitlushimulisi inimesi. Inimesed seisavad kai äärel ja õrritavad härga. Igaüks neist soovib olla see, kelle pärast härg pea ees merre hüppab. Härg tormab sadamakail hullunult ringi ja ühel hetkel lootes rünnata kail seisvat inimest, hüppab hoopis merre. Meres ootavad härga paadiga inimesed, kes härja maale juhivad, pannes nööri ümber härja sarvede.

Pildil on näha, kuidas härg merre viskub ja loomulikult lendavad ka inimesed vette.

Kui inimesed härga õrritavad, siis reeglina hüppavad nad härja tulles ise merre, sest neil ei ole kai ääres seistes kuskile mujale taganeda. Samal ajal kui härg merre hüppab, võivad ka inimesed koos härjaga merre lennata. Loomulikult on sellisel härjavõitlusel ka inimestega traumasid juhtunud, kui härg nad maapinnal kätte saab ja nende otsas trambib või sarvedega puksib.

Et härga õrritavatel inimestel oleks veidigi rohkem turvalist varju, siis on kohe mere ääres kai peal ka üks lava moodi asi, mille alla inimesed saavad varjuda. Selle alla härg ei mahu ja inimesed saavad seal ka ainult käpuli olla. Telekast nägin, et vahel tormab härg hooga sellele lavale ja järgmisel hetkel tormab juba vette ja nii saab pika õhulennu enne vette maandumist.

Kohalikud vanaaegsed riided

Pildil on näha erilistes riietes naisterahvaid.

Jaanuari algul õhtul raamatukogust läbi linna koju jalutades jäid mulle teele ebatavalises riietuses inimesed. Ma ei oska siiani täpselt öelda, et mis sündmus see selline oli. Mina nägin neid tänaval umbes 3.- 5. jaanuari paiku. Telekas näidati sarnastes riietes inimesi hoopis jaanuari keskel. Naisterahvad oli eriti uhketes riietes. Uhketes, mitte tänapäevases mõttes. Riided olid vanaaegsed. Seelikuosas oli arvatavasti traat, sest seelik hoidis jalgadest kaharalt eemale. Näod olid meigitud ja juuksed olid korralikult soengutesse sätitud. Ehk ma saan kunagi teada, mis sündmuse puhul selliseid riideid kantakse. Kui naised olid eriliselt riietatud, siis mehed olid pillimängijad. Naiste riided tõmbasid kogu tähelepanu endale, et meeste riided mulle meelde ei jäänudki.

Pildil on näha, milline on üks juuste kandmise võimalik viis koos selliste riietega.

Pildil on näha rongkäik traditsioonilistes riietes naisterahvastega.

Denia promenaaditee

Pildil on Denia promenaaditee ääres olev kohvik, mis asub üsna Denia kesklinnas. Pildi paremal äärel olev väike majanurk on kalaturu hoone.

Praeguseks olen korra jooksnud täiesti Denia promenaaditee lõppu. Lõpp jääb minu kodust 8,5km kaugusele. Kaugemale joostes mööda mereäärset teed minna ei saa. Tuletan meelde, et kirjutan teest, mis algab kesklinnast ja kulgeb minu kodu suhtes teisel pool kesklinna.

Pildil on osa Denia kesklinnas olevast promenaadist, mille ääres saab jahte imetlemas käia.

Promenaadi nn õige osa on vist umbes 3km pikk. Ma ei oska täpselt ütelda, kus promenaaditee algab. Promenaadil saab korralikes tingimustes mööda mereäärt ainult jalakäijatele mõeldud teel jalutada. Promenaaditee ääres ei ole liivaranda nagu on minu kodu juures randades. Promenaadi tee ääres on kahes kohas kitsas liivariba ja ju see on suvel rahvast tihedalt täis.

Pildil on Denia promenaaditee. Eemal on näha tee ääres olev rannaliivariba.

Kesklinnaosas jääb promenaadi tee äärde kohvikuid. Üsna tee lõpuosas on ka kohvik, kus saab väsinult jalgu puhata ja keha kinnitada. Promenaaditee ääres on loomulikult ka istepinke, aga neid ei ole palju ja parimad neist on sageli hõivatud.

Pildil on Denia promenaaditee ääres olev rannaliivariba.

Promenaaditee lõpuosas on ka bussipeatus. Seega on valikuvõimalus, et kui nii palju käia ei jaksa, siis saab ühe suuna (või ka mõlemad suunad) liinibussiga sõita. Nagu mina olen aru saanud, on promenaaditee lõpus piirkond, kus käiakse sukeldumas. Mina jooksin promenaaditeel ja seetõttu mul ei olnud aega ümbrust uurida. Nii palju nägin, et kalda ääres on merevee pool uuristatud ilusad kivikujutised. Veepõhi on muinasjutuliselt ilus ja vesi selge ning läbipaistev. Seda merepõhja kalda ääres vaadates sain ma väga hästi aru, miks seal võib huvitav olla sukelduda.

Pildil on väike kohvik, mis asub promenaaditee lõpuosas.

Mööda promenaaditeed saab Deniast kuidagiviisi Javea’sse jalutada. Mingil hetkel tuleb promenaadilt sisemaale keerata ja siis kuidagi üle kitsa mägitee saabki Javeasse. See võib päris mõnus matk olla, aga ei usu, et ma seda üksi ette võtma hakkan.

Pildil on Denia promenaaditee lõpuosas olev lõik. Seal ei ole enam piiret ja saab otse mereäärsetele kividele minna merd imetlema.

Selles kohas, kus on promenaaditee lõpp, läheb tegelikult üks väike tee veel edasi. Kuna ma juba nagunii olin sealkandis, siis huvi pärast jooksin seda teed mööda edasi, kuigi teel oli tupiku märk. Tee kulges ülesmäge ja lõppes paarisaja meetri pärast kalju serval. Sealt läksid trepiastmed alla. Ma loomulikult astusin ka mööda neid astmeid allapoole ja nägin, et trepid viivad mööda kalju äärt mereni välja. Kuna mul oli ikkagi jooksutrenn pooleli, siis ma mereni välja ei läinud. Ma astusin võib-olla ainult 4 astet ja siis oli mulle selge, kuhu need trepid viivad. Need on sellised trepid, millel joosta ei saa ja mis on kõrgete astmetega ja järsud.

Pildil on läbipaistva veega Denia promenaaditee lõpuosa mereäär.

Pildil on mägitee, mida mööda saab Deniast Javeasse jalutada.