Minu sporditreeningud

Alates aastavahetusest ei ole mul kõige paremini läinud. Tase on langenud ja seega ka jooksukiirus. Kui langus hakkas, siis kadus koheselt treeningtahe ja koos sellega ka motivatsioon. Päevapealt hakkasin trennis täistallal jooksma ja tahtsin kogu aeg ainult magada. Õnneks tuli treeningtahe ja motivatsioon tagasi ja koos sellega ka positiivse suhtumine. Treeningtase näitab praegu ikka languse märke. Enam mul täistallal jooksmise tunnet ei ole ja unevajadus on ka normaalne. Olen segaduses ja ei tea, mida tegema pean. Kui tahe ja motivatsioon tulid tagasi ja ise olen positiivselt meelestatud, küll siis paraneb ka treenitus, aga see võtab lihtsalt veidi rohkem aega kui vaid üks silmapilk.

Võib-olla sporti mitte tundval inimesel tekib küsimus, et kuidas saab nii olla, et tase langeb ja muudkui langeb ja midagi ette ei võta. Minul on nii, et kui midagi on korrast ära, siis mul tekib koheselt soov mitte treenida. Ma tunnen oma organismi nii hästi, et tean, kui midagi on korrast ära. Samas ma ei oska ise olukorda lahendada. Kuigi ma tean, et kõik ei ole korras, siis treenin ikkagi kohusetundest plaani järgi edasi. Üldiselt ma tekitan koheselt paanika ja tõstan hädakisa, kui kõik ei ole nii nagu peab. Kui aga minu paanikale ei reageerita, siis olengi oma hädas üksi ja tekib lumepalliefekt.

Kui on alles esimene languse nädal, siis mõtlen igasugustele põhjustele, miks nii võis juhtuda. Kas olen liiga palju telekat vaadanud? Kas olen liiga palju arvuti taga olnud? Kas olen liiga tihti raamatukogus internetipunktis käinud? Kas olen liiga vähe puhanud kahe trenni vahel? Kas olen valesti toitunud? Kas olen trennis liiga palju pingutanud? Kas olen trennis püsivalt jooksnud mitte oma tasemele vastavalt? Kas kerged trennid on olnud liiga pikad või liiga kiire tempoga? Kas treeningute arv nädalas on olnud liiga suur?

Esimesel nädalal vaatan, mis toimub. Loodan, et see kõik on ajutine ja läheb kohe üle. Esimene langusnädal on raske, sest kui ei ole treeningtahet, siis on raske end treenima sundida. Teisel nädalal lajatab karm reaalsus vastu vahtimist. Ikka on seis endine ja ikka mõtlen, et mis ma valesti olen teinud. Põhjust ei oska leida. Lootus on siiski, et ehk ikka kõik läheb uuesti paremaks. Kolmandal nädalal lepin olukorraga ja mõtlen, et midagi otsustavat peab ette võtma, sest nii enam jätkata ei saa. Kolmandal nädalal teen treeningutes muudatusi ja loodan, et ehk kõik paraneb kohe. Algab neljas nädal ja näen, et seis ei ole ikka muutunud. Viin sisse veel rohkem muudatusi, aga ega ikka ei tea, mis tekitas taseme languse ja midagi kardinaalselt otsustavat ette võtta ei oska. Ei tea, kas peaksin treeningmahtu oluliselt vähendama.

Taipan, et ega ma ei saa langust lihtsalt niisama peatada. Kui langeb, siis langeb. Treeningud jätkuvad. Kui aeroobse treeningu tase on langenud, siis järelikult tulebki uuesti asuda vastupidavust tekitama, et selle peale muud hiljem looma hakata.

Kui kaua võtab aega uuesti vastupidavuse loomine? See sõltub kindlasti, kui hullult ja pikalt on valesti treenitud või organismi kurnatud. Samal ajal, kui ikka veel langeb, tuleb ikka edasi treenida. Arvan, et lõigutrennidega tuleb piiri pidada või isegi need nädalaks või kaheks ära jätta.

Kuna olen Hispaanias ja treenin väga heades kliimatingimustes, siis tahan ju seda kõike siin ära kasutada. Mitte ei taha treeningutega tagasi tõmmata või mahtusid alandada. Päris lõigutrenne ka ära jätta ei taha. Nii olengi segaduses. Igaks juhuks mainin, et ma ei ole teinud siin mitte mingeid trenni mahu ega intensiivsuse rekordeid. Tegelikult olen päris tagasihoidlike mahtudega treeninud - nii umbes 100km ringis nädalas.

Selge on ka see, et raske on olla positiivselt meelestatud ja suure tahtega trenni minna, kui kiirused langevad. Kehvem periood tuleb lihtsalt üle elada ja ikka järjepidevalt treenida. Olen segadused ja jälgin, mis toimub. Sisetunne ütleb, et kuna treeningtahe ja motivatsioon on tagasi, siis see on juba märk paremuse suunas.

Kõik, mis tegin treeningutes valesti, tegin detsembris või varem. Nüüd jaanuaris kajastuvad lihtsalt selle tagajärjed.