kolmapäev, 29. august 2012

Algab paraolümpia Londonis 2012

Tänase päeva õhtuks olen 16 päeva järjest igal päeval jooksnud kaks korda. Ma ei ole vist kunagi nii treeninud, et puhkepäeva üldse ei ole ja iga päev on kaks jooksukorda. Päris lihtne on joosta, sest ma lihtsalt jooksen enamasti sama kiirusega pidevalt ja mitte midagi muud ei tee. Ma nagu olen rahvasportlane, kes käib lihtsalt ilma sihita jooksmas.

Esimesel taasjooksunädalal jooksin kokku umbes 83km. Ega ma ei plaaninud nii palju joosta, aga nii lihtsalt kujunes. Teisel jooskunädalal jooksin üllatuslikult umbes 123km. See on peaaegu 50% koormuse tõus ja teoreetiliselt nii teha ei tohiks. Loomulikult ei plaaninud ma nii palju koormust tõsta, aga nii lihtsalt tuli. Loomulik oleks kuni 10%-ne koormuse tõus, aga ma ei ole hetkel nii kannatlik, et nii vähe joosta. Mina tean, et ma saan praegu sellega hakkama, aga teistel ma nii teha ei soovita. Kolmandal nädalal ma nii palju kilomeetreid nädala mahule juurde ei lisa. Ma ei hakka kilomeetreid ekstra ahnitsema. Praegu on nii tulnud, et pikendasin veidi hommikust jooksu ja õhtutel olen täpselt sama palju jooksnud kui eelmisel nädalal. Laupäeval plaanin joosta veidi rohkem kui eelmisel laupäeval ja nii peaks natuke mahtu juurde tulema. Neljandal nädalal peaksin teoreetiliselt koormust alla langetama, aga ma ei ole veel läbi mõtelnud, kuidas ma seda teen.

Viimsel laupäeval jooksin pika krossi vihmaga ja järgmisel hommikul läksin jooksma märgade jooksutossudega ja märgade sokkidega. Jooksutossud ei olnud hommikuks ära kuivanud ja märjad sokid ma lihtsalt unustasin kuskile äärele vedelema. Ma suutsin Hispaanias 8 kuu jooksul är akulutada 2 paari jooksutosse ja 3 paari jooksusokke. Enne Hispaaniast lahkumist ostsin uued jooksutossud ja nendega ma nüüd treeningi. Mul on alles veel vaid 1 paar jooksusokke, lisaks on veel ka võistlussokid, aga nendega ma ei treeni. Seega mul on vaja juurde osta nii jooksutossud kui sokid.

Eile jooksin üksi nagu ikka ja ühes kohas nägin, et mingid mehed tulevad ka samale jooksuringile, kus mina liigun. Kutsusin neid kaasa endaga, aga nad jooksid aeglasemalt ja palusid mulgi aeglasemalt joosta. Mina jätkasin enda tempoga ja nemad minust veidi alla 100m taga. Igatahes minu kutsest oli kasu, sest nad hakkasid mind kinni püüdma ja ma lootsingi, et saan nendega kiirelt joosta, et siis on nagu põhjus veidi rohkem pingutada. Nendel kulus umbes 1,5km, et mind kätte saada. See juhtus pikal tõusul. Kui nad mind kinni püüdsid, siis liikusid nii kiirelt edasi, et ma ei suutnud nendega sammu pidada. Püüdsin küll nendega samas tempos püsida. Nendel sai just trenn läbi ja minul jäi lõpuni veel 6km. Mingi ülesmäkke kilomeeter tuli mul kõvasti pingutades umbes 4min 36sek kilomeetri kohta, aga mehed liikusid kiiremini ja kaugenesid minust vähesel määrel. See on täpselt sama tõus rajal, mis on võistlusel pikk lõputõus (900m). See oli minu jaoks esimene kord taastreenides, kus nii palju pidin pingutama ja see oli nii raske ja mõtlesin, et võistlustel tuleb veel kiiremini joosta ja veel rohkem pingutada. Kuida sma küll suudan?

Ma sain nendega koos võib-olla ainult 1,5km joosta ja siis nemad lõpetasid ja jäid autoparklasse hingeldades seisma. Tundus, et nemadki pingutasid väga palju. Ma jooksin ise edasi veidi aeglasemalt. Teisel ja ka nüüd kolmandal jooksunädalal joostes on minu sammus juba kergust ja lõtvust. Isegi mäest alla on mõnus ja vaba joosta. Kui nüüd kiirelt jooksin, siis avastasin, et võistlusrajal pikka laskumist on tegelikult veidi ebameeldiv nii kiirelt joosta. Saan hakkama.

Iga kord kui ma õhtuselt jooksult koju tulen, siis pubi köögi keenlasest kokk imestab, et miks ma ie ole väsinud või miks ma ei ole higist tilkumas. Sel hetkel mõtlen, et kas ma tõesti ei pingutanud piisavalt.

Kui ma olin umbes 14 päeva taasjooksnud, siis tundsin juba, et alaseljast liigub närvivalu mööda vasaku jala tagakülge alla sääremarjani ja valu kiirgab ka vaskau jala välimise külje tagumise põlvekõõlusesse. Siiani joostes see eriti tunda ei anna, aga lamades, istudes või magades küll. Mis seda põhjustab? Põhjused võivad minu arvates olla järmised: ma ei võimle ega venita, korsetilihased on nõrgad, niiske ja jahe ilm.

Peale vihmas joostud pikka krossi jäid mul reie esiküljed haigeks ja on siiani valusad. Mis seda valu põhjustab? Minu arvates on see valu tingitud järgmistest asjadest: liiga ühekülgne treening st jooksen pidevalt sama kiirusega, külm ilm võib ka mingil määral kaasa aidata valule, aga seda ma eriti ei usu.

Nädal tagasi jooksin laupäeval 16,2km 1h 30min ja see tegi tempoks umbes 5min 33 sek kilomeetrile. Viimsel laupäeval jooksin 1h 35min ja selle ajaga jooksin 18,7km ja kiirus oli umbes 5min 05sek kilomeetrile. Ühe nädalaga on selline suur tasemevahe. See võib olla tingitud, et ma olen siiski kogendu jooksja ja selle arvelt suudan kiiremini joosta või sellest, et ma jooksen trennis pidevalt krosse kiirmeini kui mu tase hetkel lubada võiks. Igatahe son mõnus joosta kiiremini. Isegi siis, kui jooksen praegu trennis liiga kiirelt ja mingi aja pärast tuleb seetõttu tagasilöök aeglasema kiiruse näol, on ikkagi rahul. Tõsiselt hea on kiirelt joosta.

Endiselt jooksen ilma pulsirihmata. Enesetunde järgi tunnen, et kui tõusudel lööbki süda kiiremini, siis laskumistel või tasasel maal taastun ära ja hingan jälle normaalselt. Selle järgi järeldan, et kõik on hetkel korras.


Just praegu on Londonis paraolümpiamängude avamistseremoonia ja asun nüüd teleka ette seda vaatama. Praegu on ikka Inglismaal nii hea olla, sest telekast saab nii palju sporti vaadata. Praegu olen ise treenimislainel ja mul ei olegi aega ega tahtmist hommikust õhtuni teleka ees istuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar