Londonis toimunud 2012 aasta suveolümpiamängude aeg möödus minul teleka ees diivanil varahommikust alates hiliste öötundideni. Viibisin sel ajal Inglismaal ja mitmest eri telekanalist näidati kogu aeg eri alasid ning uudistes oli põhiteemaks samuti Olümpia. Jooksmas ma ei käinud ja ei teinud ka mingit muud füüsilist tegevust. Mul oli täielik puhkus koguni kaks nädalat järjest. Ju siis oli seda vaja nii mu vaimule kui kehale. Selle aja jooksul remontisin kolm arvutit ja see hoidis mind päris pikalt tegevuses ja vahel isegi hommikul 5:00-ni üleval. Päev peale Olümpiamängude lõputseremooniat tundsin järsku, et ma tahan nüüd jälle jooksma hataka ja hakkasingi, aga alles järgmisel päeval.
Eilse seisuga olin taasjooksnud järjest täpselt kümnel päeval iga päev kaks korda. Jooksmisega taasalustamine oli väga raske ja vaevaline ning valuline. Mul on nn koduring, mis on 4,4km pikk ja sellel ringil ma nüüd iga päev jooksengi. Kuhugi mujale ka minna ei ole võimalik. Esimesed jooksud olidki ainult 4,4km pikad nii hommikul kui õhtul, sest rohkem nagu ei jaksanud. Vahel mõtlesin küll, et jookseksin kaks ringi, aga joostes tundsin, et mulle ühest aitab. Mu jooksuring läheb täpselt minu toa akende alt läbi ja nii möödun igal ringil kodust ja väga lihtne on hoopis koju minna, mitte uut ringi alustada. Esimese jooksutrenni olen siiani teinud alati kohe hommikul ärgates tühja kõhuga ja ikka ainult 1 ring. Õhtul olen pikemalt jooksnud ja nii vist jätkangi.
Mida päevad edasi, seda raskemaks jooksmine muutus. Esimesel päeval jooksin pulsirihmaga, aga rohkem mitte ja siiani jooksen tunde järgi ilma pulsimõõtjata. Sain aru, et pean ennast kokku võtma ja suutma korraga järjest pikemalt joosta. Nii kuidagimoodi edasi liikudes tahtejõu abil jooksingi nädala lõpu poole juba pikemalt. Laupäeval võtsin eesmärgiks, et jooksen pikemalt, aga mitte rohkem kui 1 tund ja 30 min. Kui jooksin, siis tundsin, et pingutan kuidagimoodi 1h 10min ja siis aitab. Aga muudkui jooksi ja jooksin ja ei tahtnud nii vähesega leppida. Lõpuks pingutasin täpipealt 1h ja 30min ja selle ajaga suutsin joosta 16,2km. Ma teadsin, et kui suudan korra pikemalt joosta, siis edasi läheb juba lihtsamalt. Tuleb lihtsalt see üks kord vastu pidada.
Terve nädala olid mul kohe esimesest päevast alates haiged nii sääremarjad, reie tagaküljed, tagumik kui alaselg. Reie tagakülg annab siiani tunda ja alaselg samuti. Tegelikult on vist ikka kõik kohad endiselt valusad, lihtsalt ma olen sellega juba harjunud. Lisaks on alaseljas närvivalu. Eks kliima mõjub ebasoodsalt. Hispaanias oli kuiv ja soe kliima ja ei tekkinud mingeid valusid. Aeg-ajalt valutavad mul ka põlved. Kaalust ei ole grammigi kadunud, vaid olen veel natuke juurde võtnud.
Esimese jooksunädala lõpus rääkisin ühe naisega, kes tegi terve perega kurnavat mäkkejooksutrenni. Selgus, et ta on siinse kohaliku jooksuvõistluse korraldaja ja kutsus mind ka sinna võistlema. Sel ajal ma tundsin ennast ikka väga halvasti, kõik kohad valutasid ja joosta ei jaksanud. Mõtlesin, et ma ei suudagi seal võistelda, aga kohe tekkis hasart, et ma tahan seda võita ja hakkasin veelgi hoolikamalt treenima.
Sellel nädalal läheb jooksmine juba ladusamalt. Enam ei ole nii raske ja vaevaline. Praegu on mul selline tunne, et ma nagu võistlen igal korral, kui jooksma lähen. Pulsimõõtjat ma ikka ei kasuta ja nii ei näegi reaalselt, kui kiirelt süda lööb. Siiani olen lihtsalt jooksmas käinud. Ei ole ma teinud mingeid kiirendusi, jooksuharjutusi, üldfüüsiliselt tugevdavaid harjutusi ega muid asju, ega isegi võimelnud ega venitanud. Lihtsalt olen jooksnud ja olen sellega rahul, sest see on ikkagi parem, kui üldse mitte midagi. Praegu tunnen juba, et ma võiksin vaheldust jooksmisse tuua ja teha mingeid harjutusi või kasvõi kiirendusi, aga usun, et piirdun siiski lihtsalt jooksmisega.
Ilmaga on mul jooksmise ajal vedanud, sest sadanud ei ole kordagi kümne päeva jooksul sel ajal kui olen jooksmas käinud. Loomulikult sajab siin vihma, aga lihtsalt minu jooksmiste ajal on kuiv olnud. Mul on ainult üks paar jooksutosse ja ma ei kujuta ettegi, mis saab siis, kui pean vihmaga jooksma minema. Jooksutossud ei kuiva järgmiseks korraks ära, aga märgade tossudega ma ka joosta ei soovi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar