Denias pikad ja tähtsad märtsipidustused Fallas 15. – 19. märtsil

Järgnevad jutud tõlkisin ilma sõnaraamatuta ingliskeelsest brošüürist ja ma võisin kogemata millestki valesti aru saada või valesti tõlkida.

Fallas pidustused Valencia maakonnas said alguse umbes 18. saj. teisel poolel, kui need olid vaid tähistamaks 19. märtsil Saint Joseph (Eesti k. Püha Joosepi) päeva. Ööl vastu 19. märtsi ilmusid tänavatele väikesed lavad, millel olid mõned nukutaolised kujukesed (h.k. ninos). Kujud kujutasid satiirilisel moel mingit kohalikku tähtsündmust, mingit arusaamatust või muud linnale olulist. Selle päeva jooksul kogusid lapsed või ka täiskasvanud kokku nii palju põlevat materjali kui leidsid ja koostasid sellest väikseid kimpe (i.k. rubbish heaps), mida hakati kutsuma nimega fallas. Kõik need kimbud pandi 19.märtsi õhtul põlema ja kohalikud inimese kogunesid seda põlengut vaatama.

Enamasti on fallased satiirilise eesmärgiga kritiseerimaks kohalikku sotsiaalpoliitikat. Tavaliselt valiti kujude tegemiseks mingi kindel teema ja siis kujutati seda kas humoorikalt või satiiriliselt. Falleros (seotud kujude tegemisega) otsustasid, kas antud teemat tuleks kujutada satiiriliselt või humoorikalt.

1927.aastal olid kaks kohalikku Les Roques-t tänapäevaste Denia Fallas pidustuste algatajateks. Koos mõnede naabritega tegid nad kangastest kujud, mida täitsid mererohuga (i.k. seaweed) ja mida hakkasid kutsuma Tio Pep (onu Pep). Saint Joseph päeval, 19. märtsil, kandsid nad seda kuju läbi kogu linna ja lõpuks panid selle kuju põlema vana mööbli ja muu kergestipõleva materjalihunniku otsas.

1947.aastal ehitasid kaks kohalikku Calle Olivera-st uuesti falla (kuju). Samal ajal grupp nimega Pepes ehitasid teise falla (kuju) turuplatsil. Edasi ma enam aru ei saa, mis tehti. Loodi vist Junta Central Fallera de Denia (Keskne Denia Fallera Ühing), mis tegutseb veel tänapäevalgi ja on seotud pidustuste korraldamisega.

Tänapäeval (nii nagu ka mina seda siin Denias nägin) algavad Fallas pidustused pihta juba 15.märtsil. Sel päeval suletakse linnas liiklus nendes kohtades, kuhu hakatakse kujusid üles panema. Kujude püstitamise kohtadele tuuakse hiigelsuured liivakotid. Liiv laotatakse maha laiali ja sellele liivale hakatakse kujusid püstitama. Ma ise arvan, et see liiv on selleks, et maapind ei saaks kahjustada, kui kujud hiljem sealsamas põlema pannakse. Territooriumid, kuhu kujud püstitakse, piiratakse metallaedadega. Aedadest saaks küll kerge vaevaga üle ronida, aga inimesed siin on siiski nii tsiviliseeritud, et saavad aru, et kujud on mõeldud vaatamiseks, mitte ise käega katsumiseks.

Kujusid pannakse kokku mitu päeva. Tegelikkuses on kujud loomulikult kõik kuskil juba varem valmis tehtud. Alates 15.märtsist toimub lihtsalt nende paigaldamine linnatänavatele. Mõne kujud on sama kõrged, kui majad ja mõned kujud on vaid ligi 2m kõrgused. Kujusid grupeeritakse kuidagi laste kujudeks ja täiskasvanute kujudeks. Ma ei tea, kas siis lastegrupid on olnud kuidagi seotud nende kujude ehitamisega. Kuna kujud on kõrged, siis kasutatakse nende paigaldamiseks kraanasid ja muid sarnaseid tõstukeid. Ükski falla ei koosne ühest kujust. See on ikkagi mingi ühtse teemaga kujudegrupp.

Pildil on üks paljudest falladest ehk kujudest, mis Fallas pidustustel linna paigaldatakse. Nagu näha, on falla ümber metallaed. Kuju alt paistab roheline kate ja selle katte all on omakorda liivakiht.

Kui kõik kujud on paigaldatud, siis on õige aeg linnas ringi jalutada ja kujusid imetleda ja mõtelda nende tähendusele. Kõik püstitatud kujud hinnatakse mingi kindla žürii poolt. Kujude juurde kinnitatakse vimpel, kus on kirjas, mis kategooria järgi ja mis koha see kuju sai. Kas neile ka mingeid auhindu jagatakse, seda ma ei tea.

Pildil on üks paljudest Fallas pidustuste ajal Denia linnas olevatest kujudest. Kuju on hinnatud esimese preemia vääriliselt laste kujude kategoorias.

Kogu see periood alates 15.märtsist kuni 19.märtsini tehakse kõikjal suvalistes kohtades linnas pauku. Paugutajaid võib igaüks osta ja need on väga populaarsed. Paugutamine tänavatel hakkab pihta juba nädal või paar varem, kui paugutajaid müüma hakatakse. Rõhk ei ole mitte efektsetel pauguga lendavatel tuledel, nagu Eestis on aastavahetusel, vaid eesmärk on just pauku teha. Vahel võib pauguga kaasneda ka mingi väike ilutulestik, aga siiski enamasti on see vaid lihtsalt üks kõva kõmakas.

Väga väikesed lapsed teevad selliste asjadega pauku, mis peale astudes paku teevad ja on vist suhteliselt ohutud. Põhiline paugutamine käib siiski nii, et mingi väike süütenöör tuleb põlema panna ja siis kiirelt eemale astuda või visata paugutaja kuskile. Kui kesklinnas sel ajal ringi liikuda, siis võivad jalutajaid paugud tabada üsna ootamatult. Samas keegi ei tee teise peale kurja nägu ega õienda, et paugutamine häirib. Mind see igatahes häiris küll, sest minu meelest on see ohtlik. Ma kõnnin rahulikult tänaval ja järsku kõlab kuskil mu jalge juures kõva kõmakas, sest keegi on just sinna paugutaja visanud. Mina olin sel ajal ettevaatlik tänavatel ringi liikudes, aga ole sa ettevaatlik palju tahad, paugud tulevad sageli ikkagi ootamatult. Ega ma kurja või tigedat nägu ei teinud. Ma saan aru, et see paugutamine lihtsalt käib nende pidustuste juurde ja sellega peab leppima ja arvestama.

Minu meelest oli kõige hämmastavam see, et näiteks õhtul lapsevanemad istuvad välikohvikus tänaval ja samas nende lapsed, inimesi täis tänavatel, mängivad paugutajatega. Ju see kõik on siin Denias nii normaalne ja loomulik, et keegi ei pea seda halvaks, ohtlikuks või ebameeldivaks.

Alates 15. märtsist avati ka käsitöö- ja gurmeetoodete turg Denia tänavatel. Ma arvasin, et see on midagi konkreetset, kuskil konkreetses kohas. Tegelikult oli see minu meelest kaootiliselt paigutatud müügiletid kuskil peatänavatel, kus liikus palju inimesi ja kujul olid lähedal. Mind see turg huvitas, sest ma lootsin, et ehk seal müüakse mingit põnevat sööki. Turule läksin ma joostes, sest mulle mitte kuidagi ei sobinud treeningplaaniga ja päevaplaaniga kokku turul jõlkumine. Nii oligi, et jooksin kodust 3km kesklinnani, siis veidi jalutasin ja vahepeal jälle jooksin ühe leti äärest teiseni, sest vahel oli müügilettide vahe paarsada meetrit. Pärast jooksin jälle koju tagasi. Nii nägin ära kõik tähtsamad kujud, müügiletid ja ka ronkkäigu.

Pildil on Denia Fallas pidustuseaegne jalakäijate peatänav. Paremal on näha turuletti kaubaga.

Turulettidel müüdi nii igasugu erinevalt valmistatud oliive, juustu, liha, kohapeal küpsetatud saiapätse, plaadikooke, komme, värvilisi kummikomme, igasugu erinevaid pähklilisi ja rohkem ei tulegi meelde. Mingeid väikseid söögikohti oli seal ka. Muudest kaupadest ei mäleta ma midagi, mis seal müüdi, mingeid isevalmistatud kaelaehteid oli, aga muud ei mäleta. Ega neid müügilette eriti palju ei olnud ja mind huvitas vaid toit. Lõpuks ostsin ma sealt siiski natuke plaadikooki, aga väga vähe, sest kilohind oli 20EUR. Müüja ei olnud nõus mulle väikseid tükke erinevatest kookidest lõikama ja nii sain kokkuvõttes osta vaid 2 väikest tükikest, mis kodus ära sõin ja mis maitsesid loomulikult suurepäraselt. Plaadikoogid olid ise täpselt samasuguse väljanägemisega, nagu on Eestis tavaliselt lahtiselt ostetavad plaadikoogid, aga hind oli ülikõrge. Plaadikooke eriti ei ostetudki, seda oli näha sellest, et kookidest ei olnud eriti mingeid tükke ära ostetud.

Laste jaoks oli paljudes kohtades tänaval müügil igasuguseid õhupalle ja muid värvilisi plastikust mänguasju. Palju müüdi ka lahtiseid värvilisi kummikomme. Mitmes eri kohas müüdi churroseid, mis on traditsiooniline rasvane õlis küpsetatud ja hiljem suhkruga üle valatud sõõrikumaterjalist küpsetis. Paugutajaid müüdi ka loomulikult.

Pildil on traditsioonilised churrosed.

Peaaegu vist iga päev, pidustuste ajal, toimusid falleros-te ja falleras-te (meessoost ja naissoost) ronkkäigud. Ma ei tea, mis nende ronkkäikude nii sagedane mõte on. Mina nägin neist ainult ühte ja seda ka siis, kui kodu suunas sörkisin. Ronkkäik liikus väga aeglaselt edasi ja hiljem ma nägin, miks. Ronkkäigus osalejad on riietatud spets riietesse ja nad näevad imeilusad välja. Riided on ilusad ja sädelevad, ilusad soengud on peas ja ju enamik on ka meigitud nägudega. Paljud inimesed tahavad ennast koos ronkkäigulistega pildistada ja siis ongi nii, et terve ronkkäik seisab, kui mõni seisab ja poseerib pildistamise jaoks.

Pildil on väikesed Fallerad ehk naissoost Fallas pidulised traditsioonilistes riietes ronkkäigul.

Mõnes mõttes sarnanevad need piduliste riided Eesti rahvariietega, aga ainult selles mõttes, et need on traditsioonilised ja neid kantakse ainult spets juhtudel. Minu meelest jäävad Eesti rahvariided Fallas pidustuste riietele ilu poolest kõvasti alla. Eesti rahvariietes inimesed on nende kõrval nagu mingid vaesed kehvikud. Fallas riided on kuidagi maiesteetlikud, suursugused, toretsevad ja hiilgavad. Mul ei jätku sõnu nende kirjeldamiseks, need on lihtsalt nii ilusad. Isegi väiksed sülelapsed, keda alles vankris kärutatakse, riietatakse Fallas riietesse.

Pildil on Fallerad ehk naissoost Fallas pidulised traditsioonilistes riietes.

Oluline sündmus Fallas ajal on plahvatustega tulevärk. Sellist üritust korraldatakse mitmel eri päeval ja õhtusel pimedal ajal keset linnas. Seda käisin ma ekstra vaatamas. See kujutab endast kinnisel territooriumil asuvat omavahel süütenööridega ühendatud saluudisüsteemi. Seda sündmust turvasid nii politseinikud kui tuletõrje. Territoorium oli nii piiratud, et keegi ei saaks lähedale minna midagi vaatama või näppima. Kui keegi turvalindi alt läbi puges, siis politsei tormas kohe rahvast tagasi ajama.

Pildil on plats, kus toimuvad süütenööridega ühendatud plahvatused. Need rippuvad asjandused plahvatavadki või lendab neist taevasse ilutulestik.

Tulevärgi efekt on näha taevas sellise ilutulestiku näol, nagu on tavaliselt aastavahetustel. Samas on seal ka selline tulevärgisüsteem, mida on näha ainult maapinna ligidal. Mingi spets inimene süütab süütenööri ja siis süütenöör põleb ja kui jõuab plahvatust tekitava kohani, siis käivad paugud ja vahel ka samas kohe on ilutulestik. Mina seisin praktiliselt seal esireas ja hoidsin kõrvu kinni, sest mul oli paukudest juba küllalt ja nii säästsin natuke kõrvu. Kogu suur süsteemne paugutamine ja tulevärk kestis 6min. Ma vaatasin täpselt kella, sest tahtsin teada, kaua ma ühel kohal seisma pean.

Pildil on Denia Fallas pidustusteaegne ilutulestik.

Viimasel Fallas õhtul (19.märtsi õhtul) pannakse kõik kujud põlema. Põletamist nimetakse crema. Põletamine hakkas pihta vist umbes 21.30 õhtul ja kestis hommikuni. Kõigepealt pandi põlema laste kujud ja siis südaööl alles täiskasvanute kujud. Ma vaatasin ainult ühe kuju põlema panemist, sest tahtsin normaalsel ajal koju magama jõuda. Põlema panemiseks olid kohal jälle nii politseijõud kui tuletõrjeauto. Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et kas tõesti põletakse kõik kujud ära. See oli nii uskumatu minu jaoks. Kujud asusid ju siiski täiesti tavalistel linnatänavatel tavaliste majade vahel.

Pildil on põlema pandud fallas.

Pealtvaatajad eraldati kujudest jällegi metallist piirdeaedadega, et kõik oleks ohutus kauguses. Kujudele mässitakse ümber lisaks paberit või muud kergestipõlevat materjali ja paugutajad süütenööridega. Üks pidulikult riietatud Fallera (ju ta oli selle konkreetse kuju tegemisega seotus) kurvastab, valab pisaraid ja süütab süütenööri, mis omakorda väikse ilutulestikuga ja paukude saatel süütab kuju põlema. Nii see siis läkski. Kujud põlesid ja tossasid. Ma tahtsin seda kõike oma silmaga näha, sest ma uskusin, et ega need kujud nüüd ainult kahjututest asjadest tehtud ei olnud. Nii oligi. Kui kujud põlesid, siis oli nii tumedat tossu kui kärsahaisu, mis sarnanes plastiku põlemisele.

Pildil on põlema pandud fallas.

Kui olin juba koduteel, siis nägin veel ühe kuju põlemist, aga see oli juba põlemise lõppfaas ja oli nagu ainult tavaline madal lõke alles. Rahvas oli kätest kinni võtnud ja tantsis kõik koos ümber põleva kuju. Tuletõrje oli ka muidugi kohe valvel, et kui vaja, siis tegutseb kiirelt.

Et ikka midagi erilist endale osta saaksin, siis ostsin teel koju endale kastaneid. Kastaneid nägin müügil juba mingil varasemal päeval ja siis hakkas see mõte mind kummitama, et tahaks neid proovida. Tegin vale valiku, kui nii võiks öelda. Kastanid olid ilma kooreta väiksesse pakki pakitud. Avasin kohe paki ja pistsin ühe rõõmsalt suhu. Kastan oli kivikõva. Ma ei raatsinud nii väärtuslikku kraami ära visata ja närisin selle ühe kuidagimoodi lõpuni pikal koduteel. Nüüd seisab mul ülejäänud kastanitepakk kodus kapis ja mina ei oska nendega midagi peale hakata. Tean, et kastaneid süüakse kuidagi küpsetatult, aga ma ei tea kuidas. Ma ei ole internetist ka uurinud, et kuidas neid süüa võiks.

Üks eriti oluline sündmus Fallas pidustuste ajal on lilletseremoonia (h.k. La Mare de Deu dels Desemparants). Selle mõttest ei ole ma ka aru saanud ja ma ei teagi, kas see siin Denias toimus. Sel päeval sadas vihma ja see tseremoonia toimus sel ajal, kui mul oli trenn. Mina sättisin trenni lõpuni nii, et jõudsin mingi 30min peale tseremoonia algust sinna, kus see pidavat toimuma. Teadsin, et ronkkäik venib nagunii ja kui lähen hiljem kohale, siis arvatavasti näen ikka midagi. Kuna sadas vihma, siis oli see sündmus ära jäetud, aga ronkkäigulised koos pillimeestega ikkagi ootasid vihmavarjus, et ehk ikkagi jääb vihm järgi ja tseremoonia saab toimuda. Mul oli trenn tehtud, ma olin märg ja ma ei jäänud sinna passima, sest seistes hakkaks kohe külm märgade riietega. Jooksin koju ja nägin seda lilletseremooniat telekast, nagu see toimus Valencia linnas.

Pildil on üks võimalikke lilledest moodustatud kujusid.

Pidulikes erilistes riietes ronkkäigulised sammusid arvatavasti mingi kiriku juurde. Seal oli mingi puidust raamiga kõrge kuju. Igal ronkkäigulisel olid teatud kindlat värvi lilled käes. Kuju juures anti lilled ära. Kuju juures olid spets inimesed, kes kuju külge toppisid neid lilli värvide järgi. Lõpuks tekkis lillede abil mingi konkreetne muster ja kaugelt vaadates oli see väga ilus. See on vist Kaitsetute kaitsja kuju, mille juurde käis lillede ohverdamine. Mina selle mõttest aru ei ole saanud, aga telekast oli näha, kuidas paljud lillede ohverdajad nutsid. Ju see on mingi väga sügavamõtteline üritus.

Pildil on üks võimalikke lilledest moodustatud kujusid.

Kokkuvõttes on Fallas pidustused väga tore sündmus, mis kestab järjest 5 päeva. See on kindlasti põhjus, miks igal aastal ajavahemikus 15. – 19. märts Denias viibida. Need pidustused ei toimu kõikjal üle Hispaania vaid vist ainult Valencia maakonnas ja mõnes üksikus linnas. Kujud ja kõik sellega seonduv olid kindlasti sel aastal Denias, Valencias, Benidormis, Gandias ja rohkem ma ei mäletagi.

Pildil on üks väike kuju suure fallas kujudekompleksi sees.

Kujud on igal aastal uued ja kujude temaatika on uus. Seepärast on igal aastal huvitav pidustustel viibida. Kui aega ja võimalust, siis on pidustuste ajal tore jälgida, kuidas kujusid paigaldatakse, kuidas neid on hinnatud, maitsta kohalikke roogasid, teha ise pauku, järgida ilutulestikku, lilletseremooniat ja kujude põletamist. Ma olen jätnud veel mainimata, et kujude juures mängiti ka elavat muusikat, nii et igav ei kakanud kuskil. Mina, kui majanduslikult mõtlev inimene, ei suuda aru saada, kust leitakse igal aastal sellised rahasummad, mis sõna otseses mõttes taevasse lastakse või ära põletatakse.

Pildil on üks väike kuju suure fallas kujudekompleksi sees. Laigulise jalad on kaelkirjaku jalad ja see kuju kõrvus väga kõrgele. Jooksja ja bikiinides naine olid mõlemad ühe ja sama teemaga kujudekompleksi osad.