Lahkumise ootusärevus juba käes

Poolmaratonis võistlesin juba peaaegu 2 nädalat tagasi. Praegu valmistun järgmisel nädalavahetusel toimuvaks 10km võistluseks. Eks see poolmaraton tuli tegelikult lihtsalt juhuslikult ja oli plaaniväline võistlus. Mul on kõik korras. Treeningud sujuvad. Selle nädala algul oli küll paar päeva kahtlane tunne, nagu oleksin natuke haige ja nagu poleks ka. Ilmad olid sellised keerulised. Kord oli väga palav ja puhus jahe tuul, kord lihtsalt soe ja mingi päev jällegi jahedus. Küllap suutsin kuskil tuuletõmbuse käes olla ja see tegi olemise kohe haiglaseks. Mõtlesin positiivselt, hoolitsesin selle eest, et tuule käes ei viibiks ja jäingi terveks. Kui ennast haiglasena tundsin, siis olin ka väsinud ja läksin õhtul juba enne 21.00 magama ja ärkasin hommikul hilja. Ju uni aitas kehal taastuda. Hommikul trenni minnes oli veel halb olla, aga trennis läks enesetunne väga heaks ja peale trenni tundsin ennast täiesti tervena.

Praegu on sisuliselt selline aeg, kus nagu kõige raskemad trennid on tehtud ja lihtsalt ootan juba võistlust. Tahaks väga palju ringi rabeleda. Alles ükspäev olin nii väsinud, et ei suutnud õhtut ära oodata, sest tahtsin nii väga magada. Nüüd on aga nagu energia ülejääk.

Minu füüsiline keha on veel siin Denias, aga mõtetes olen ma juba siit ära läinud. Mõtetes juba pakin asju, juba reisin, juba jooksen teistel radadel. Eriti just viimasel nädalal olen aktiivselt valinud äralennuvõimaluste vahel. Piletit mul veel ostetud ei ole, aga kindlasti varsti ostan. Arvuti taga olen rohkem aega veetnud ja sellest on silmad aeg-ajalt kergelt punased ning väsinud ja tagumik arvuti taga istumisest valus.

Aprilli ilmad on väga muutlikud. Mulle see isegi meeldib. Ma arvasin, et aprillis on siin juba väga palav kogu aeg ja see teeb treenimise raskemaks. Siiani on aprillis olnud päris mitmeid pilvise ilmaga päevi ja ma olen sellega väga rahul, sest treenida on väga hea. Mõnel päeval on kuidagi väga palav olnud, et jooksma minnes mõtlesin vaid sellele, kuidas saaksin vees liguneda. Kui trennist koju jõudsin, siis oli mul hoopis külm ja mingi vesi ei tulnud enam kõne allagi. Ujumas ma ei ole Vahemeres siiani käinud. Ujuda saaks küll, aga mind ei ole vesi kuidagi enda poole tõmmanud. Ma vist tahaks soojas vannis ujuda ja merevesi on minu jaoks ikka külm. Vähemalt ühe korra lähen ma merre ujuma, sest ma ei ole kunagi elus Vahemeres veel ujunud. Olen kindel, et kui olen korra ujumas ära käinud, siis mõtlen, et miks ma küll varem ujuma ei läinud.

Uusi jooksutosse ei ole ma veel ostnud ja ei ole ka ühtegi spordipoodi sattunud tossudega tutvuma. Poolmaratoni finišis müüdi ka tosse, aga mul ei olnud siis huvi neid vaadata, sest kohalikud jooksjad teadsid rääkida, et tossude hinnad olevat tavalised, mitte soodsad. Hea koht pidavat olema tossude ostmiseks Ondara linnas asuv spordipood. Ondara kõrval kohe kiirtee maksupunkti juures asub üks suur kaubanduskeskus, aga mitte seal ei ole hea tossupood, vaid just nimelt Ondara linnas sees. See asub mu kodust piisavalt kaugel, et sinna niisama jalutada ja nii jooksengi vanade tossudega.

Alles ükspäev pikalt joostes sattusin kogemata nendele radadele, kus järgmisel nädalavahetusel 10km võistlus tuleb. See küla on mu kodust võib-olla 7-8km kaugusel ja ma olen sealt varemgi läbi jooksnud. Eks ma umbes tean, kus võistlusrada on, aga täpselt ma ei ole uurinud. Siiski sinna võistlema minnes pean ennast kellegi auto peale mahutama, sest jalutamiseks on maa liiga pikk ja soojendusjooksuks ka natuke liiga pikk.

Pildil on bassein, mis kuulub mu maja juurde. Bassein asub kinnisel territooriumil. Basseini ääres on ka välidušid ja tualettruumid. Lisaks on väiksem lastebassein. Juunist septembrini on basseini ääres isegi vetelpääste. Arvatavasti on suvel basseini ääres isegi välikohvik avatud, sest vastav maja tundub seal olevat küll.

Mu maja juurde kuulub ka bassein. Basseinis on talv läbi vesi sees olnud, aga minu jaoks on sealne vesi ikka veel liiga külm. Ühel kuuma päeva õhtul läksin basseini äärde veetemperatuuri katsuma lootuses, et vesi on õhtuks mõnusalt soe. Ei olnud. Avastasin, et basseini äärtes on veesurvejoad. Seega saaks nagu tasuta massaaži. Mis seal ikka, minu jaoks on vesi liiga külm ja üksi olles ei suuda ma kuidagi ennast kokku võtta, et peale trenni minna jalgupidi vette. Mul on ilma külma veetagi tavaliselt peale trenni külm olla ja seepärast hoian külmast veest heaga eemale.

Kahju on siit ära minna. Olen mõelnud, et miks mulle just siin Denias meeldib. Olulisel kohal on hea kliima jooksutreeninguteks. Võib-olla mõnel teisel talvel on rahkem sademeid, aga sel talvel oli küll kõik suurepärane. Minu jaoks on oluline ka see, et saan staadionile igal ajal tasuta treenima minna. See on tegelikult üks eriti oluline kriteerium. Staadioni lähedus on kah oluline, aga saaksin hakkama, kui elaksin staadionist veidi kaugemal, kui praegu elan. Hea on, et toidupoed on lähedal ja valida on mitme eri poe vahel. Samas saaksin hakkama ka siis, kui toidupoed on veidi kaugemal. Oluline on, et mul ei ole siin kevadist õietolmuallergiat. Samuti on väga oluline, et siin on nii raamatukogud, kus saab tasuta internetti kasutada, kuid ka linnas levib teatud kohtades tasuta Denia wifiga internet. Puhas õhk, vähese liiklusega tänavad, vaikne. Nüüd on mul siin juba ka tuttavaid ja jooksuvõistlusi leidub ka siin piirkonnas piisavalt. Võistluste puhul meeldib mulle just see, et siin on tase selline, et ka minu praeguse tasemega on võimalus oma vanusegrupi esikolmikusse joosta. Mina olen siin kokku puutunud väga lahkete ja abivalmis inimestega. Kõik need asjad on olulised.

Ma justkui teeksin juba kokkuvõtet Deniast. Eks mõtetega olengi ma juba mujal ja seega ei ole midagi imestada, kui kokkuvõtteid teen.

Treeningute mahud ei ole mul tõusnud. Peale poolmaratoni on pulss natuke kõrgem olnud, aga see on ka loomulik, sest poolmaraton on ikkagi väga pikk pingutus. Lõike jooksen ikka veel üle 4min km kohta ja tavalisi krosse üle 5min km kohta. Praegu veel ei paista kuidagi sedamoodi, et suudan kohe järgmisel nädalal võisteldes 10km alla 40min joosta. Ma ei ole praegu veel selle võistluse tempo peale mõelnud. Ma tean, et mu organism tunnetab nagunii ise õige tempo ära. Eks ma enne võistlust mõtlen ja arvutan, et kuidas võiks mul minna, aga seda teen alles järgmisel nädala, mitte praegu.

Kohalikel lastel on sellel nädalal veel koolivaheaeg. Ma tean seda seetõttu, et kohalike noorte kergejõustikutrennid toimuvad praegu hommikuti, mitte õhtuti, nagu tavaliselt.