neljapäev, 22. detsember 2011

Häid Jõule

Kõigile teile, kes te Jõule peate, Häid Jõule. Minust lähevad Jõulud sel aastal küll kaarega mõõda. Ei tunne ma Jõuludest ega jõulutundest puudust. Ei tunne ma ennast ka üksinda. Ma treenin. Mul ei olegi aega mõelda, et on Jõuluaeg. Telekast tuleb nagunii kogu aeg siiatulekust saadik igasugu jõulufilme. Vaatan siin filme, kus jõuluvana sõidab saaniga ja poeb korstnast läbi. Siin aga on mul soe ja palmid ümberringi.


Pildil on üks ringtee, milliseid on mitmeid maismaad mööda Deniasse sisse sõites. Detsembri algul oli uba ühel ringteel selline jõulutervitus.

Korra tänaval jalutades nägin ühe maja rõdu külge kinnitatud jõuluvana, kes ronib redelit mõõda üles. Üsna kummaline vaade oli. Nagu Eestis paneks keegi keset suve jõuluvana rõdule. Siinkandis, kus mina elan, küll mingit erilist jõulumeeleolu ei ole. Ühes aias olen kohanud ehitud palmi. Minu majas on ühel WC-aknal värvilised ja vilkuvad jõulutuled. Minu piirkonnas on siiski enamus aknad pimedad, majad tühjad ja majade juures parklad autodest tühjad. Ma elan turismipiirkonnas siiski. Praegu on madalhooaeg. Võib-olla kesklinnas on rohkem jõulumeeleolu, aga ma ei liigu seal eriti ringi.

Mina valmistun ka siiski Jõuludeks. Plaanin täna õhtul kõik vajalikud sisseostud ära teha, sest homme õhtul võivad poed juba varem kinni olla. Näiteks raamatukogu on küll reedel lahti vaid pool päeva tänu pühadele. Varun vajaliku kraami, et vähemalt esmaspäevani toitu jätkuks.


Pildil on minu kodule kõige lähem oleva toidupoe silt masymas. Pood on minu kodust 400m kaugusel. Pood ise asub keldrikorrusel ja ei meeldi mulle eriti, sest pidevalt on hinnad nii halvasti pandud, et ma ei suuda kaupa ja hinda kokku viia. Ostan sellest poest vaid kaerahelbeid ja leiba. Poe juures asub mitmeid väikseid restorane, reisifirma, fotosalong, jms. Masymas on vist kõige levinum toidupood Denias ja kesklinnas on mõni neist isegi väga ilus.

Minul on viimane nädal kuidagi väga kiirelt läinud. Ikka trenn ja trenn. Nüüd on kuidagi see õige treenimise rütm käes. Hommikul ärkan nii, nagu mu bioloogiline kell õigeks peab. Vahel ei saa miskipärast öösel und ja siis võin järgmisel ööl seda pikemalt ja sügavamalt magada. Ärkan, söön, seedin, treenin, söön, seedin, magan, treenin, söön, vaba aeg. Õhtul on mul siis nagu vaba aeg. Praegu on see enamasti kulunud arvuti taga. Eks päeva jooksul leian veelgi aega lühikesteks hetkedeks arvuti taga. Õhtuti peale trenni ja sööki kiirustan raamatukokku, et saaksin internetti kasutada.

Siia tulles otsisin muudkui puudusi või vigu. Tahtsin lihtsalt saada selgust, mis siin ikkagi on. Nüüd, kus kõiksugu puudused olen omast arust üles leidnud, ma neid enam puudusteks ei pea. Siiani ei ole ma kordagi pidanud kasutama õhukonditsioneeri, st mul on olnud kogu aeg piisavalt soe. Naabrid ei ole ka mingeid öiseid pidusid ega ka päevaseid pidusid pidanud. Minu kodutänav on vaikne ja rahulik ja sellel saab isegi joosta. Põhiline, siin on hea kliima treenimiseks. Mulle siin meeldib. Mind ei ole veel ära tüüdanud iga päev edasi-tagasi jooksmine mööda sama teed. Kui tüütab, siis alles mõtlen, kuidas vaheldust tekitada. Olen siin alles liiga vähe olnud, et miski võiks juba ära tüüdata.


Pildil on osake Via Verdest, kus ma peaaegu iga päev või mitu korda päevas edasi- tagasi jooksen.

Ilmad on enamvähem endised. Treenin ikka lühikeste pükstega. Vahel on mõni päev jahedam, siis lihtsalt panen soojemad riided selga. Õhuniiskuse protsent on siin vahel isegi 40. Ükspäev oli siin väga külm tuul, nii et isegi ninal hakkas väljas joostes külm. Samas kui keerata tagant tuult, siis paistab päike selga ja on palav ning tuul lükkab tagant. Jõulunädalavahetuseks lubab siin ilmateade ainult päikest ja sooja umbes +20C. Tänagi on juba eriliselt kuum ilm.


Pildil on Via Verde algus. Alguse kohas on piknikukoht ja jõu tegemiseks puidust seadmed. Kui jooksen Via Verdele staadioni eest läbi, siis sisenen Via Verdele alati sellest alguskohast. See on ühtlasi nagu ainus raja äkilisem kurv. Ülejäänud tee on väga sirgelt otse. Via Verde algusekoha kõrval on rohetaimi müüv kasvuhoonetega territoorium. Seal müüakse nii palme kui muud.

Ma avastasin enda kodu juurest otsetee Via Verdele. Kui seni jooksin alati staadioni äärest läbi ja nii tuli 2,2km sinnani, siis nüüd lähen teises suunas ja olen juba 1,3km-ga Via Verdel. Tegelikult saab staadioni juurest üle mingi tühermaa ka Via Verdele minna ja staadioni tagant läbi mingi ehitupoe hoovist ka läbi minnes. Ma ei ole tahtnud kuskilt tühermaalt üle joosta ja mingist hoovist ka mitte. Parem teen väikse ringi. Kuhu mul ikka kiiret.


Pildil on Via Verde alguses asuvad jõu tegemiseks puidust seadmed.

Eelmine kord kirjutasin, et mul pesemisruumis WC-loputuspaak lekib. Enam ei leki. Omanik tuli kohale ja tegi korda. Seega mul on kõik korras. Erika on ka minu eest väga hästi hoolitsenud ja muretsenud mulle kõike mida vaja.

Häid Jõule!
Loodan, et järgmise postituse teen ikka veel selle aasta sees.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar