Denia jalgrattarent

Denia linn pakub väga odavat ja huvitavat jalgratta rentimise võimalust. Jalgratta aastaks rentimise hind on 25EUR aastas, nädalaks 5EUR. Konks rentimise juures on see, et selle raha eest ei saa jalgratast endale ööseks jätta. Jalgaratta peab alati õhtul hiljemalt 21.00-ks laenutuskohta tagasi viima ja hommikul alates 7.00 võib laenutuspunktist jälle ratta võtta.

Pildil on jalgratta laenutuspunkti automaat ja jalgrattad.

Laenutuspunkte on kesklinnas mitmeid. Mõlema raamatukogu juures ja kergejõustikustaadioni juures. Kindlasti on neid veel, aga kõik ei ole mul meeles. Lisaks Denia rattalaenutusele kehtib sama süsteem ka mingis teises lähedal olevas linnas.

Pildil on näha jalgrattad, milliseid Denia soodustingimustel laenutab.

Kui hilined jalgratta tagasiviimisega, siis peab selle eest trahvi maksma. Enne jalgratta esmakordset laenutamist peab ennast internetis registreerima. Laenutuspunktide juures on automaadid. Automaadis on juhend, kuidas laenutus käib ja seal tuleb sisestada vist krediitkaardi andmed või mingid spetsiaalsed koodid. Kui oled automaadi abil raha maksnud, siis avaneb jalgrattalukk ja võid jalgratta võtta. Jalgratta tagastamisel tuleb jalgratas lukustuskohta tagasi panna ja automaat kinnitab jalgratta, et seda niisama tasuta sealt ära viia ei saaks. Jalgratta võib tagasi viia suvalisse laenutuspunkti, mitte ei pea samasse kohta viima, kust laenutasid. Ei tea, mis saab siis, kui kõik laenutuspunktid on täis selles kohas, kuhu tahad ratast viia. Siis on küll halvasti, siis tuleb minna teise kohta, kus on ratta jaoks vaba ruumi.

Pildil on näha Denia jalgrattalaenutuse ratas koos rattahoidlaga, kust neid laenutada saab.

Laenutuskohtade jalgrattad ei ole ise mingid super uhked. Tavalised lihtsad laia kummiga rattad, millega sõita saab. Sellise jalgrattarendi kohta saab täpsemalt uurida http://www.denibici.es Need rattad on mõeldud nagu tavaliseks transpordivahendiks, et lihtsalt võtad ratta ja sõidad ühest kohast teise. Need on puhta elukeskkonna nimel ja et lühikesi vahemaid läbitaks pigem rattaga mitte auto või bussiga.

Loomulikult on Denias ka normaalseid rattarendikohti, aga neid saab igaüks ise avastada, kel huvi on.

Denia randades asuv looduslik mustus

Kohe oma esimesel külaskäigul Denia liivaranda jäi mulle silma, et Denia rannaliiv on kuidagi mustust täis. Nüüd juba tean, millega on tegu. Tuleb välja, et see on üsna haruldane taim, mis sedasi rannaliivale on mere poolt uhutud.

Pildil on näha randa uhutud Posidonia Oceanica jäänused.

Selle taime ladinakeelne nimi on Posidonia Oceanica ja inglise keeles Neptune Grass. Posidonia Oceanica kuulub maailma suurima kaheteistkümne taime hulka. Taime leviala on põhiliselt Vahemeres. 2006 aastal leiti Ibiza saare lähedalt selle taime 8km pikkune koloonia ja arvatavasti on see üle 100 000 aasta vana. See on üks suurimaid kolooniaid (i.k. clonal colonies) maamunal.

Pildil on näha Posidonia Oceanica merepõhjas kasvamas.

Eriti ohtralt ongi seda taime just Denia randade kandis Vahemeres. Randa uhutakse mere poolt selle taime lehti. Sageli võib rannaliival näha väikese tennisepalli kujulisi pruune karvaseid moodustisi. Need on ka selle taime jäänused, mida meri on rullunud ja nii ongi need pallikesed moodustunud.

Pildil on näha, milliseid pallikesi võivad merelained Posidonia Oceanica-st moodustada.

Taime lehed on pika lindi taolised ja võivad kasvada kuni 1,5m pikkuseks. Üks taim võib elada kuni 30 aastat. Taim kasvab liivasel pinnal just Denia Las Rotas ja Las Marinas randade piirkonnas kalda lähedal merepõhjas. Taim vajab kasvamiseks valgust ja seepärast elab peamiselt kalda lähedal madalates vetes. Vesi on Vahemeres selge ja läbipaistev ja nii võib see taim kasvada kuni 40m sügavuses merepõhjas. Taim on Hispaanias looduskaitsealune ja õitseb kevadel. 1 ruutmeeter taime toodab 10 liitrit hapnikku päevas. Taim on toiduks või peidukohaks mitmetele vee-elukatele ja üldse oluline osa keskkonnale.

Pildil on Posidonia Oceanica merepõhjas kasvamas.

Ilm ja treenimine

Ilm on üks põhiline teema, millest saab pidevalt kirjutada. Mina siinse ilma üle ei kurda. Siin on praegu umbes +11C, on kuiv, ei saja, päike paistab. Puhub küll kõva ja külm tuul ja trenni teen pikkade riietega, aga ma ei nurise. Telekanalite uudistesaadetes on praegu põhiteemaks ilm. Üle Euroopa pidavat külm olema ja lund palju. Ükspäev just näitas ilmateadet, et Mardidis on -1C, aga Denais +11C. Hispaanias on ka selliseid piirkondi, kus on samuti praegu palju lund.

Külm teeb liiga põllumeestele, kelle taimed ära külmuvad. Külmuvad ka apelsinipuud. Külmuvad maa all või maa peal olevad plastikust veetorud. Väliujumisbasseinides on vesi jäätunud ja nii võivad kahjustuda ka veetorud ja tekitada suure rahalise kahju. Kõik see külm ja külmaprobleemid on kuskil mujal, mitte siin Denias.

Alates veebruari algusest on Denias ülikõvad tuuled puhunud. Eks tuulega on nii, et ükspäev puhub ülikõva tuul ja teine päev on jälle vaiksem, kolmandal päeval võib olla hoopis tuulevaikus. Kui hommikul treenin pikkade riietega, siis õhtuseks trenniks on õhk nii palju soojenenud, et saan jälle lühikestes joosta. Hommikul tuleb vahel trennis kanda ka kindaid ja seda just vastutuules joostes.

Ma ei oska ilma Denias võrrelda eelnevate aastatega, sest olen siin alles esmakordselt. Ma ei saa sellest aru, miks telekas on praegusel ajal põhiteemaks ilm. Kas selle aasta ilm on kuidagi oluliselt külmem eelnevate aastate talvedest? Kui on oluliselt külmem, siis ma saan aru, miks peab ilmast rääkima ja ilmaolusid näitama telekauudistes. Kui selline külm ja lumerohke talv on igal aastal, siis on see ju normaalne tavaline nähtus ja pole mõtet sellest nii suurt numbrit teha. Selle aasta talvel on paljud inimesed surnud külma tõttu ja seda just Ukrainas. Sellisel teleuudisel oleks palju rohkem väärtust, kui võrreldaks inimohvrite arvu eelnevate aastatega. Kui igal talvel nenditakse fakti, et oi kui paljud on surnud, siis miks kunagi midagi ette ei võeta. See, et tuleb talv, ei ole mingi ootamatu nähtus. Kui on teada, et algab talv, siis peaks tegema mingit ennetustööd. Võib-olla tahab näiteks Ukraina nii oma kodututest just lahti saada, et las surevad, siis on probleeme vähem.

Ükspäev tegin staadionil trenni. Minuga samal oli jooksis staadionil üks naine. Ta jooksis välimisel rajal mingeid lõike. Kiirelt jooksis mingi 90sek ja siis puhkas 30sek ja nii muudkui edasi. Ta suutis 90sek-ga alati joosta peaaegu terve välimise ringi, mingi 25m jäi täisringist puudu. Kahjuks ma ei saanud temaga sõnagi rääkida, sest tema tegi oma trenni ja mina tegin oma trenni. Kui mina alles jooksin, siis tema juba lahkus ja ma ei saanud teada ta nimegi. Välimuse järgi oli ta ikka jooksja, käsivarred olid peenikesed ja vehkis küünarnukid laiali. Staadionil jooksis trenni kiiret osa spetstossudega ja lõdvestust tegi teistega.

Mina tegin staadionimurul jooksuharjutusi, kui tema veel välimisel rajal kiirelt jooksis. Ma vaatasin oma kella, et mis täielik jama toimub. Minu kellal käivad numbrid tagurpidi, nagu ma oleksin taimeri sisse lülitanud. Natukese aja pärast hakkasid kella numbrid jälle õigetpidi liikuma. Kuigi ma olin ainult mõned jooksuharjutused teinud, näitas mu kell, et ma olen juba ligi 4km liikunud ja kiiruseks oli 1min/30sek km kohta, nagu ma oleksin kell sisselülitatult autoga sõitnud. Ma ei saanud midagi aru, et kuidas selline asi on võimalik. Kindlalt teadsin, et ma nullisin peale soojendusjooksu kella andmed. Hiljem kodus peale trenni taipasin, et kui ma kella käima panin, siis mu kell leidis üles hoopis välimisel rajal jooksnud naise kella andmed ja kuidagi kandis need minu kella üle. Ma ei tea, kuidas selline asi on võimalik. Minu ja välimisel rajal jooksnud naise vahe oli minimaalselt 25m. See on ikka täis jama. Ma olen seni alati üksi treeninud ja kellegi teise kell pole minu kella seganud. Ma ei kujuta ette, kuidas selle kellaga võistelda on võimalik, kui sellised asjad juhtuvad. Võistluse stardis on paljudel sama firma kellad ja kuidas garanteerida, et kell ikka õige omaniku andmeid saab.

Vahepeal olen jälle pikalt joostes tutvunud uute radadega. Kord jooksin jälle Ondara linna, aga seekord veidi teist teed mööda. Sel päeval oli vist esimest korda jahe ilm. Kuigi mul oli õhuke kilejope seljas, hakkas mul vahepeal vastu tuult joostes jahe, aga õnneks taganttuult joostes oli jälle soe. Seekord sisenesin Ondara linna korraliku rattatee kaudu. See võis umbes 2km pikk olla ja muudkui tõusis. Linnatänavatel seiklesin ja otsisin tuttavaid tänavaid, et saaksin kodu suunas liikuma hakata.

Kui ma lõpuks Ondara linnast välja jooksin, siis hakkasin El Vergel-is seiklema. Tahtsin sealt kuidagi otse lõigata, et koju jõudes oleks täpselt õige kilometraaþ mitte rohkem. Ma arvasin, et ju ma olen juba Via Verdest risti kuidagi mööda kihutanud ja otsustasin siis minna hoopis mereäärse teeni, sest see on kõige lühem tee koju. Jooksin ja jooksin ja korraga vaatan, et Via Verde alles tuleb ja sain aru, et ma olin liiga kaugel sisemaal tiirutanud. Nii saingi turvalist Via Verdet mööda koju joosta ja mitte ühtegi meetrit ei pidanud rohkem jooksma kui ette nähtud oli.

Ükskord tugeva tuulega mõtlesin, et jooksen natuke aega mööda kõige mereäärsemat autoteed linnast välja Valencia suunas ja siis mingil hetkel keeran Via Verde poole. Kuigi puhus kogu aeg vastutuul, oli joosta hea. Varem olen seda teed mööda jalutanud või jooksnud kodust kuni 3km kaugusele. Seekord jooksin kaugemale. Autoliiklus oli kuidagi väike ja ei häirinud üldse. Tuul oli nii kõva, et puhus kiirelt ära kõik heitgaasid, mis autod võisid tekitada.

Sellel teel on alates umbes 3km minu kodust laiad autoteeääred värvitud punaseks. Olen kohanud punaseksvärvitud teid ja tavaliselt on need tähendanud rattateed. Seega jooksin julgelt edasi, sest teeserv oli mõnusalt lai. Kuigi tahtsin Via Verdele minna, jooksin hoopis maksimaalsele kaugusele kodust kui treeningplaan võimaldas. Punaseksvärvitud teeääred ei saanud ikka otsa. Mulle meeldis selle tee ääres jooksmine isegi väga. Kodu suunas oli eriti hea joosta, sest tuul lükkas tagant ja mingit väsimuse tunnet ei olnud.

Sellel nädalal on mind tavalised jooksukrossid kuidagi väga ära väsitanud. Kui olen lõunasöögi ära söönud, siis olen koheselt voodisse magama vajunud. Ühel hommikul ärgates oli mul tunne väga hea, aga joosta üldse ei jaksanud, kuigi oli väga kerge ja lühike trenn. Kui koju jõudsin, siis ma olin füüsiliselt kuidagi nii väsinud, et ei jaksanud isegi venitada, vaid vajusin koheselt voodisse magama ilma söömata ja venitamata. Kuidagi jõuetuse tunne oli. Peale magamist oli jälle hea olla. Nii kui komme või magusat ei söö, nii pole jõudu. Magus annab kiirelt energiat, aga paraku ainult tühje kaloreid.

Kui korra tuttava prantslase juures õhtust sõin, siis peale õhtusööki kaalusin end. Mul endal kaalu ei ole ja nii polnud mul aimugi, palju kaal võiks näidata. Riided polnud kitsaks jäänud ja nii teadsin, et liialt juurde pole ma võtnud ja alla pole ka võtnud. Siiski, kaalu numbrid ei näidanud midagi meeldivat, kuigi sisimas kahtlustasin seda isegi. Veidi pakkus mulle lohutust, et kaalusin õhtul täis kõhuga, aga no siiski olid kaalunumbrid liialt suured.

Toitumise koha pealt olen aru saanud, et minu organism apelsine ei kannata eriti. Apelsinimahla võin juua küll ise värskeltpressitud mahlast. Apelsine on süüa lihtsam, kui neist mahla välja pressimine. Apelsinides on minu organismi jaoks liialt palju kiudaineid, mis tekitavad seedehäireid ja võivad häirida treenimist. Edaspidi võtan alati aega apelsinidest mahla pressimiseks, sest see sobib minu organismile paremini. Mitmel korral olen ka seda tähele pannud, et kui kohe peale trenni söön apelsini, siis on seedehäired garanteeritud. Kui joon peale trenni kohe apelsinimahla, siis pole mul pärast viga midagi.

Vahel on mul selline tunne, et mul on pidevalt vedelikupuudus. Joon küll omast arust piisavalt. Kui peeglisse vaatan ja suu lahti teen, siis kleepub keelel olev sülg suulae külge. Püüan ikka rohkem juua, aga kõik tuleb nii kiirelt välja, et joomine tundub kohati kuidagi nii mõttetu. Õnneks tavaliselt hommikuti ärgates jääb keelel olev sülg keele külge normaalselt, mitte ei veni. Seega järeldus, et vedelikupuudus tekib mul päeva jooksul. Loodan, et apelsin ja eriti just apelsinimahl ei ole diureetikumi omadustega.

Ükspäev kohtasin staadionil treenides ühte meesjooksjat. Ta ei ole arvatavasti üldse jooksja ega sportlane, sest ta jooksis mitte jooksupükstega vaid mingite tavaliste vabaaja pükstega. Lisaks jooksis ta eriti aeglaselt siserajal, aga sportlased ei jookse siserajal, vaid välisrajal, sest teavad, et siserada on vaja hoida.

Mina tegin lõigutrenni. Kui ühel hetkel sattus nii, et me olime korraga stardijoonel ja mul hakkas just kiire jooksu osa, siis kutsusin ta endaga kaasa. See oli eriti hea tunne, kui keegi hingas kuklasse. Ma jooksin koheselt esimese 200m 4sek kiiremini, kui muidu üksi joostes. Ma olen nii pikalt üksi treeninud, et enam ei mäletanudki, et koos kellegagi on päris hea joosta. See mees suutis vaid ühe ringi kiirelt joosta, aga ikkagi oli see minu jaoks positiivne.

Kui mul hakkas trenni viimane kiire ring, siis sattusin jälle stardijoonele koos selle mehega. Tema astus rajalt kõrvale ja lõpetas jooksmise. Ma kutsusin ta ikka kaasa pingutama, et ikkagi viimane ring. Küll oli hea pingutada. See mees suutis minust kiiremini joosta, aga ringi päris lõpuni ta vastu ei pidanud. Mina suutsin jällegi nii palju pingutada, et mul hakkas kergelt sama paha, nagu ma oleksin võistelnud. Seegi oli tegelikult mõnus tunne, sest tavaliselt ma trennis nii ei pinguta ja korra ju trenni lõpus võib. Ega see midagi halba ikka tee. Ma nägin, et suudan joosta küll, kui vaja on.

Peale kiiret ringi oli minul trenn läbi ja see mees ei jooksnud ka rohkem. Sain mehelt kutse joosta homme ehk sel laupäeval koos. Ma hakkasin selle kutse peale kohe kokutama ja mökutama. Kuidas ma ikka jooksen, kui ta on alles algaja ja tegi sel päeval alles oma esimest jooksutrenni ja suutis joosta 25min järjest. Siiski nõustusin koos jooksma. Eks tal tuleb minu tempos püsida. Ma jooksen nagunii rohkem. Minul on vaja oma trenn minutipealt õigeks ajaks ajastada, et oleksin õigeaegselt Via Verde alguskohas ja siis ta ühineb minuga. Kui teda pole või jääb hiljaks, siis jooksen üksi.

See mees on kuidagi staadioni kõrval oleva kooliga seotud, sest ta tuli staadionile läbi selle värava, mis on lukus ja kust käivad võtme abil koolilapsed oma kehalise tunde läbi viimas. Seega ta on võib olla mingi õpetaja või mingi muu kooliga seotud töötaja. See mees tundis staadionil töötavaid hooldajaid ja nii võib ta olla kehalise kasvatuse õpetaja, sest suvaline kooli õpetaja ei puutu staadioni hooldajatega kokku ja ei tunne neid. Eks laupäeval saan teada.

Denia ajalugu

Kui ma kuskil võõras kohas reisin, siis ma uurin alati ka selle koha ajalugu ja üldist informatsiooni. Seni ei ole ma veel kirjutanud mingit üldist Denia kohta. Nüüd kirjutan.

Denia on üle 44000 elanikuga sadamalinn Vahemere ääres, mis asub Montgo mäe jalamil. Denia kuulub Alicante provintsi ja see omakorda Valencia piirkonda (i.k. Valencian Community). Denia asub enam vähem täpselt Valencia ja Alicante vahel. Päikesepaistet jagub keskmiselt 322 päevale aastas, suved on palavad ja talved pehmed. Denias on 20 kilomeetrit liivarandu, erakordselt puhta vee tõttu on Denia osad rannad tunnustatud Sinise Lipuga.

Pildil on Denia kesklinnaosa, kus paistab ka kindlus.

Deniasse saab otsebussidega (firma Alsa bussid www.alsa.es) Alicantest, Valenciast ja Madridist. Alicantest saab ka rongiga Deniasse. Valenciast saab rongiga Gandiasse, mis asub Denia lähedel ja sealt saab bussiga edasi Deniasse. Deniast saab laevadega Balearic saartele (Ibiza and Mallorca). Suvel on laevaühendus ka Formentera-ga.

Denia rannaosa võib laias laastuks kolmeks jagada. Üks osa on kesklinnas olev sadamaosa. Teine osa- sadamast Valencia suunas jääb ligi 20km pikkune liivarannaosa. Kolmas osa- sadamast Alicante suunas (La punta negra ja Les Rotes) jääb kivine, kaljune ja riffidega kallas, kus on hea tegeleda veespordialadega ja sukeldumas käia. Liivarannaosadel on jaladuðid ja rannavalve.

Pildil on Denia kesklinnaosa. Keset kesklinna on kaljukindlus.

Denia ajalugu ulatub väga kaugele. 4. saj e.m.a. oli Denia tuntud kui Hemerosc?pion. Denia on pikalt kuulunud Rooma alla ja oli siis tuntud kui Dianum. Sellest on võetud kasutusele tänapäeval Denia kergejõustikuklubi nimi- Club d'Atletisme Bale?ria Di?nium. 1. saj. e.m.a. oli Denias Rooma mereväebaas. Alates umbes aastast 700 oli Denia moslemite valduses ja Denia oli siis Taifa kuningriigi pealinn. 11. ja 12. sajandil ehitati Deniasse kindlus, mille prantslased lasid 19. saj. rekonstrueerida.

Kui aastal 1244 vallutasid Denia Christians (ma ei oska seda kuidagi tõlkida), siis hakkas pihta linnast moslemite rahva väljaränne, kuni linn muutus peaaegu tühjaks. Hiljem tänu Valencia valitsusele hakkasid inimesed jälle Deniasse sisse rändama. Vahepealse osa ajaloost ma ei saa aru. Siis oli vahepeal mingi markii Denia juht. Alates 1803 muutus Denia väga tähtsaks osaks Hispaania kaubavahetuses. Inglise rosinakaupmehed elasid Denias alates 1803 – 1930-te lõpuni, kui oli mingi Hispaania sõda (i.k. civil war). Tänu rosinatega kauplemisele algasid Denia kuldsed ajad.

Tänapäeval on Denia kindlus üks peamisi Denia vaatamisväärsusi. Seal asub arheoloogiamuuseum, kus saab näha Denia ajalugu alates 200a. e.m.a. kuini 18.saj. Denias asub ka etnoloogiamuuseum, kus saab samuti näha linna ajalugu.

Denias on rohkem pühasid või pidusid, kui üheski teises Hispaania linnas. Uskumatu, kuidas inimestel on aega tööd teha, kui pidevalt on pidustused. Täpsemat infot Denias toimuva kohta saab internetist aadresselt www.denia.net.

Denia ajaloos on oluline osa mänguasjatööstusel. Denia turismiinfopunkti lähedal asuv mänguasjamuuseumis saab näha 20. saj. alguse mänguasju, mis on enamasti puidust. Mänguasjatööstus ja tsitrusviljade kasvatamine olid olulised Denia rikkuse allikad. Alates 1960-datest sai tähtsaks ka kalapüük ja turismindus, mis ongi kõige tähtsam ettevõtluse valdkond Denias tänapäeval. Üsna mänguasjamuuseumi lähedal asub üks peatänavaid hispaaniakeelse nimega Carrer Marqués de Campos.

Denia restoranid pakuvad imehead Hispaania riisirooga paellat, värskelt püütud kala ja muid hõrgutisi. Denia üks olulisim gastronoomiaroog on punane krevett. Selle kilo hind pidavat algama alates 80EUR. Värskeid puuvilju saab osta Mercado Municipali turult. Tänavad Marques de Campo ja Paseo del Saladar ootavad külastajaid kunsti, moe ja kingapoodidesse.

Kolmekuningapäev Hispaanias

Hispaanias on Kolmekuningapäev 6.jaanuaril vist üks aasta tähtsamaid pühasid. Ma veel ei tea, kas kõige tähtsam. Nüüd tean selle püha kombeid ka natuke rohkem kui varem.

Kolmekuningapäeva (i.k. Three Kings Day, h.k. El Dia de los Reyes) eelõhtul ehk 5. jaanuari õhtul külastab Kuningas kodusid. Lapsed jätavad oma sussidesse kaamelite jaoks toitu ja kui Kuningad lahkuvad, siis jätavad lastele kingitusi. See on nagu sümboolne Kuninga külaskäik, kui Kristus sündis. Pagaripoodides on sel ajal kõikjal, sealhulgas ka akendel, rõngakujulised küpsetised, mida nimetatakse Kolme Kuninga Leivaks (h.k. Roscon de Reyes). Igas küpsetises on mänguasi. Kes saab leivaviilu, mille sees on mänguasi, seda saadab terve aasta hea õnn.

Jõuluõhtuga (h.k. Nochebuena) algab Jõulude tähistamine Hispaanias. Perekond hoiab sel ajal ühte ja käiakse kesköömissal (h.k. La Misa Del Gallo). Keskööl võib kuulda kõikjal kirikukellade kõla. Kui kesköömissalt koju jõutakse, siis sööb pere koos spetsiaalseid sööke ja ka spetsmagustoite. Jõulude ajal võidakse teha samuti kingitusi, aga põhiline kinkide jagamine on siiski Kolmekuningapäeval.

Laste jooksukross

Ühel jaanuari lõpupühapäeval toimus minu kodu lähedal koolilaste jooksukross Bassets pargis. See on sama park, kus on jõuseadmed ja rulluisuplats. Asub minu kodust 5min jalutuskäigu kaugusel. Ma ei saanud seda vaatama minna, sest mul oli endal samal ajal trenn ja võistlus kestis täpselt minu trenniga samal ajal.

Hea, et Denia hoolitseb ka laste sportimise eest ja korraldab sellist võistlust. Kahjuks ei ole Denias tõelist maastikul jooksmise võimalust. Tean selle pargi radu ja arvan, et kohati võisteldi pehmemal pinnasel ja kohati betoonist valatud pinnasel.

Vist isegi samal nädalavahetusel toimus ka kergejõustikustaadionil mingi koolilaste kergejõustikuvõistlus. Kui ma õhtul ise jooksmas käisin, siis staadionist möödudes nägin, et see oli lapsi täis. Kuna mul oli trenn, siis ma ei saanud võistlust vaatama minna.

Denia siserulapark Llunatics

Denia kaljukindluse alla kohe sama raamatukogu kõrval, kus ma enamasti käin, asub Denia siserulapark. Korra käisin seal vaatamas, et mis näha on. Sel ajal toimus rulahallis mingi üritus ja kogu plats oli kaetud laudu täis ning rulaatraktsioonidest polnud mingit jälgegi.

Pildil on Denia siserulapark Llunatics.

Ju seal tavaliselt on ikka rulatamise atraktsioone ka. Samas hoones, kus siserulapark Llunatics asub, saab veel ka teiste spordialadega tegeleda. Ma ei ole selle maja siseruumides käinud, aga uksel olevalt sildilt olen aru saanud, et seal majas tegeletakse eri võitluskunstide harrastamisega.

Denia jõusaalid

Pildil on Denia SPA hoone, mis asub kergejõustikustaadioni kõrval.

Mitmel korral olen kesklinnas mõõda jalutanud Europa nimelisest spordiklubist. Seal asub nii jõusaal, kui saab tegeleda rühmatreeningutega. Seal on meestele ja naistele eraldi saunaruumid. Europa spordiklubis on odavam treenida kui Denia SPA-s, mis asub kergejõustikustaadioni kõrval.

Pildil on Denia SPA jõusaaliosa.

Mulle meeldib loomulikult kõige rohkem Denia SPA. See on avar ja suur. Seal on kõik asjad ühes kohas olemas. Denia SPA kasutamine on palju kallim võrreldes Europa spordiklubiga.

Pildil on Denia SPA mullivannide osa.

Kui ei taha nii palju raha kulutada sisebasseinis käimiseks, kui Denia SPA küsib, siis saab käia teises siseujulas Club Nautico. Ma ei ole seal ise käinud ja näinud, mis tingimused seal on. Odavam on seal igatahes kui Denia SPA-s ujumas käia.

Pildil on Denia SPA 25m-ne siseujula.

Denias pidavat veel teisigi jõusaale olema, aga ma ei ole nendega kursis. Kui rahas ei oleks küsimus ja mul oleks vaja jõusaalis käia, siis käiksin kindlasti Denia SPA-s, seda eelkõige just seepärast, et see asub minu kodule lähemal. Denia SPA asub mu kodust umbes 1,4km kaugusel, aga Europa spordiklubi ligi 3km kaugusel. Ma liigun ju jalgsi ja ei taha trenni minekule ja trennist tulekule liigselt aega kulutada.

Interneti kasutamine

Pidin endale nüüd lõpuks raamatukogukaardi tegema, sest oma arvutiga ma enam internetti miskipärast kasutada ei saagi. Kõik teised inimesed kasutavad Wifi internetti raamatukogus ja neil ei ole probleeme. Ma arvan, et asi on minu arvutis. Mul on väga vana (retro) sülearvuti, aga siiani on kõik toiminud rahuldavalt. Kummaline on see, et mu arvuti suudab üles leida kõik teised piirkonnas saada olevad wifi levialad, aga raamatukogu oma mitte. Ma ei oska seda kuidagi selgitada või põhjendada ja muuta. Üritan oma arvuti wifi seadistusi uurida ja neid muutes jälle raamatukogu wifi enda arvutisse tagasi saada.

Pildil on Denia Kultuurimaja, mis asub kesklinnas suure Mercadona toidupoe kõrval. Kultuurimajas asub ka suurim linna raamatukogu.

Raamatukogu kaardi tegemine on lihtne. See on tasuta ja kehtib 2 aastat. Seda saan nüüd kasutada kõigis Valencia piirkonda kuuluvates raamatukogudes. Raamatukogukaardi tegemiseks läks vaja isikut tõendavat dokumenti ja ühte enda pilti. Pilti mul polnud ja seetõttu lükkasin kaardi tegemist kogu aeg edasi. Nüüd tegin pildid kah ära. Kahjuks oli miinimumkogus piltide tegemisel 8tk, mis maksis 5,5EUR.

Raamatukogu kaardi saamiseks pidin täitma ankeedi, kus küsiti nime, sünniaega, dokumendi numbrit, elukohta ja kontaktandmeid. Ma panin oma Denia aadressi, aga seda ei kontrollitud küll kuidagi. Sama hästi oleks võinud panna mistahes aadressi.

Nüüd saan endale laenutada raamatuid. Kui raamatuid lugema hakkan, siis ei ole aega jällegi arvuti taga kirjutada.

Raamatukoguarvutitega interneti kasutamine ei ole alati kättesaadav. Arvutid on seal vana tarkvaraga. Raamatukogus on interneti kasutamine populaarne ja seetõttu ei pruugi ma alati internetti pääseda, sest teised istuvad arvutite taga ees. Raamatukogukaardi olemasolu annab mulle nüüd võimaluse ilma seljakotita ringi liikuda. Vahel olen kasutanud raamatukogu ukse taga olevaid lukustatavaid kappe enda koti hoiustamiseks. See on mugav, sest nii saan minna seljakotis sülearvuti kesklinna, jätta arvutikott raamatukokku ja nii mugavalt ilma kotita vajalikes kohtades linnas liikuda. Hiljem koju minnes saan jälle koti kaasa võtta.

Ilmad on praegu juba jälle soojad ja saan lühikeste pükstega treenida. Tänu külmematele ilmadele jooksin soojema mütsiga ja nüüd on mu näol isegi veidi pruunikas jume. Muidu siiani oli nägu valge, nagu ma ei olekski soojal maal päikese käes. Nüüd saan jälle nokamütsi kanda ja selle alla varjuda.