Lühikokkuvõte kolmest viimsest kuust, mil treenisin Hispaanias

Aprilli lõpus 10km võistlus

Minu eesmärgiks oli ideaalse õnnestumise korral joosta keskmise kiirusega 4’06’’. Mul läks hästi ja lõpetasin ajaga 40’40’’, mis teeb keskmiseks kiiruseks 4’04’’ km kohta. Joosti kaks ühesugust 5km ringi ja mu esimese ringi aeg oli 20’20’’. Kui esimese ringi jooksin nii kiirelt, siis oli juba suhteliselt paha olla ja arvutasin, et kui aeglaselt ma võin joosta, et keskmine tuleks 4’06’’. Uskumatu, et suutsin teise ringi täpselt sama kiirelt joosta. Muudkui möödusin mu ees jooksnud naistest ja kokkuvõttes olin neljas naine. Jooksin mitteametlikult st ilma rinnanumbrita, sest kuna mul ei ole krediitkaarti, siis ma ei saanud interneti teel registreeruda ja muul viisil registreeruda ei saagi. Võistluse start oli õhtul 18.00 umbes.

Ma olin väga õnnelik, et jooks õnnestus väga hästi. Kohalikud rääkisid, et rada on tasane ja kiire. Päris tasane ikka ei olnud. Oli mingi pikk tõus, aga tõusunurk oli väike. Sooja oli +26 C ja kohalikud jooksjad kaeblesid, et liiga palav on. Minu jaoks oli sobiv temperatuur ja ma ei kurda millegi üle. Treeningud enne seda võistlust olid läinud hästi. Ainuke mure oli, et viimastel päevadel enne võistlust tundsin, et ma jooksen kohati täistallal. See oli märk, et olen väsinud. Ka võistlusel jooksin ligi pool distantsi täistallal.

Deniast lahkumine ja Kesk - Hispaanias treenimine

Sõitsin Kesk - Hispaaniasse mägisesse piirkonda elama ja treenima. Algul oli plaan minna sinna ainult umbes kuuks, aga kujunes nii, et jäin sinna umbes kolmeks kuuks. Algul oli seal väga raske treenida, sest mäed olid kohati 3,5km pikad ja suure tõusunurgaga. Tundsin, et mu keha ei kohane selliste raskete mägedega. Ma ei saanud oluliselt tugevamaks, aga lootsin siiski ja jätkasin treenimist.

Lõigutrennid tegin mondo kattega korralikul kergejõustikustaadionil. Lõigutrennides arenesin kenasti. Mingil hetkel juunis oli tunne juba hea, tundsin, et suudan kiiremini joosta ka raskel maastikul krosse ja staadionil ennast tagasi ei hoidnud. Tegin treeningu mõttes kaasa ühe 10km pikkuse maasikukrossi võistluse  ja seal hoidsin ennast tagasi, et mitte teha maksimaalset pingutust. Usun, et kuigi oli eesmärgiks ennast tagasi hoida, siis raja raskuse tõttu ma ikka pingutasin väga maksimaalse pingutuse lähedaselt. Rada oli kurviline, mägine ja lahtise ülikuiva kõvakstambitud mullaga. Tehniliselt oli raske rada, sest mäest alla joostes ja kurve võttes oli libe ja pidi ettevaatlikult jooksma. Keskmiseks kiiruseks sain 4’15’’ ja olin rahul, sest arvasin, et ma ei suuda nii kiirelt. Jooksin mingi mehega pidevalt kõrvuti ja tema läks minust kogu aeg mäkketõusudel mõõda ja mina püüdsin ta tasasel osal ja laskumistel kinni. Lõpuks jäi ta minust maha, sest ma kiirendasin.

Samal perioodil tegin staadionil mitu lõigutrenni, kus ma ei hoidnud ennast absoluutselt tagasi. Muudkui pingutasin nii palju, kui vähegi minu sees oli. Ma jooksin ennast treeningutel täiesti tühjaks, aga eesmärk oli ühel väidetavalt kiirel 10km maanteejooksul hästi võistelda. Võistluseks olin tühi ja nii joosta ei suutnud, kui pidanuksin. Kokkuvõttes täitsin eesmärgi, joosta 10km alla 40min, aga rohkemaks ei suutnud. Kui õigesti mäletan, siis sain ajaks umbes 39min 51sek. Rada jälle kiire ei olnud minu jaoks, sest ma olin väsinud. Rada oli täis mägesid, aga mitte järske. Võib-olla tõesti oli rada kiire, aga kuna ma olin üle treeninud, siis minu jaoks oli igasugune rada raske. Ma ei jaksanud isegi allamägeosadel ilusti joosta. Olin pettunud. Jooks toimus umbes juuni lõpus ja hommikul 9.00 oli start. Oli soe, aga mitte midagi üleliia kuuma. Võistlesin ametlikult. Osavõtjaid oli umbes 5000. Kokkuvõttes olin vist 4. naine. Auhindu said nii suurel võistlusel aga vaid kolm esimest ja mingeid vanusegruppe ei olnud. Stardimaks oli kõrge – umbes 17EUR.

Pildil on maastik Kesk - Hispaanias, millisel treenisin. Jooksin mägedes, kus tuul puhus ja maju ei olnud v.a. mõni üksik. Päikese eest katiseks kuskile varju minna ei saanud. Vahel kohtasin jooksuteel lambakarja koos saatjakoeraga, vahel matkajaid ja rattureid treeningul. Mulle seal vabas (jooksurajad olid ikkagi normaalsed ja laiad kruusakattega autoteed) looduses meeldis. Mäed olid joostavad, kuid väga rasked. Nüüd on mul siin Inglismaal samasugused või isegi raskemad mäed, aga Inglismaal treenin asfaldil. Tunnen, et saan tugevamaks ja olen mägedest üle.

Teadsin, et edasi on mul vaja rahulikult võtta ja ületreeningust taastuda. Järgmised 2 nädalat püüdsin võtta rahulikumalt ja staadionitrenne ei teinud. Samas treeningtingimused olid samad ja rajad olid endiselt mägised ja rasked. Mõistuse hääl küll ütles, et peaksin ära minema mujale treenima, aga jäin ikka sinna.

Edasi enam midagi head korda ei saatnud ja ühelgi võistlusel ei võistelnud. Ei suutnud ma enam staadionil treenida ja ega ma enam staadionile ei kippunudki. Sooja oli vahepeal pidevalt +37 C. Mulle selline kuumus sobis. Ilma üle ma ei kurda midagi. Soe ja kuiv kliima oli mõnus, lihased olid kogu aeg korras ja midagi kuskilt ei valutanud. Viimse kuu olin seal juba peaaegu iga päev mõteldes, et tahan ära. Olin lubanud, et jään nii kauaks, kuni olin ja seepärast olingi nii kaua.

Pildil on maastik Kesk - Hispaanias, millisel treenisin. Pildil on näha pilved, aga tegelikult oli enam aega taevas sinine ja pilvitu. Kui Kesk - Hispaaniasse jõudsin, siis oli loodus roheline, aga kui hakkas pidevalt +35 C ja soojema ilmaga periood, siis loodus läks kõrbevärvi päevapealt. Kui sooja oli ainult +30 C, siis tundus juba külm, sest keha oli +37 C-ga harjunud.

Hispaaniast lendasin otse Inglismaale. Kui sinna jõudsin, siis olin oma hooajas pettunud ja nii tuligi Inglismaal kohe pikem jooksupaus (veidi üle 2 nädala), kus puhkas nii vaim kui keha. Puhkusest oli kasu, sest edasi hakkasin jälle hoolega treenima. Siiani olen iga päev käinud kaks korda päevas jooksmas ja mõnel päeval on teine kord olnud vaid 2km pikk. Praegu on mul mingi kinnisidee, et tahan igal päeval 2 korda joosta. Ma ei taha puhata. Ma ei julge puhata, sest kardan, et äkki murdun siis ja nii tulevad pikemad pausid sisse. Kui puhkan, siis tekib energia ülejääk ja hakkan lollusi tegema. Parem jooksen. Kui ükskord jälle normaalse plaani järgi treenima hakkan, küll siis puhkan, kui on õige aeg. Praegu treenin treenerita ja ilma igasuguse plaanita lihtsalt tunde ja tahtmise järgi.