laupäev, 3. november 2012

Minu viimaste nädalate treeningute kokkuvõte Inglismaal

Peale liitumist kohaliku jooksuklubiga käisin endiselt vahel jooksuklubi juures ühistreeningutel. Mingil päeval oktoobris hakati tegema juba kiirutrenne ja mina käisin ka seal. Esimene grupiga tehtud ühiskiirustreening üllatas mind piisavalt. Eesmärk oli joosta soojenduseks 2miili, siis trenni põhiosa ehk kiired lõigud ja seejärel 2miili lõdvestuseks.

Klubi juurest alustas kogu grupp koos soojendusjooksu. Grupis oli umbes 15 liiget. Soojendusjooksu algul pandi kohe sellise hooga minema, et ma vaatasin, et ma ei jõuagi nii kiirelt joosta ja jään viimaseks. Õnneks olid peale mind veel mingid kaks naisjooksjad, keda ma varem ei olnud näinud ja nad ähkisid ja hingeldasid soojendusjooksul minu arvates juba liialt ja seega oli pingutus liiga suur nende jaoks. Soojendusjooks kulges mõõda tavalisi jooksuteid ja kui on ikka mägi, siis tuleb sealt üle joosta ja mulle igatahes see pika tõusuga soojendusjooks ei meeldinud, sest ma lihtsalt ei jaksanud teistega koos joosta. Trenni algul oli juba väljas nii pime, et ma kaotasin teised jooksjad silmist, sest nad olid minust nii pikalt ees. Õnneks tulid tagant mingid kiired poisid, kes olid trenni hilinenud ja tänu nendele ma ei eksinud teelt.

Minu õnneks joosti soojenduseks ainult umbes 1,6miili ja ma olin sellega väga rahul. Ma ei osanud arvata, kuidas soojendust tehekase ja kas üldse tehakse. Treener oli juba autoga kiirete lõikude jooksmise koha juurde sõitnud ja ootas gruppi. Kui kogu grupp oli kohal, siis rääkis treener mõned õpetussõnad, et mida ja kuidas peab jooksma ja määras grupid. Kokku moodustus 3 gruppi. Mingid eriti kiired poisid kuulusid esimesse gruppi ja jooksid rohkem kordusi kui teised grupid. Mina koos enamiku teistega kuulusin teise gruppi. Kolmandas grupi olid vaid need kaks naist, kes minust aeglasemalt soojendust jooksid.

Nagu ma arvasin, siis tüüpilist soojendust ei tehtudki. Treener rääkis, kuidas teha kiirendusi enne põhilõikude algust, aga ma ei saanud peaaegu midagi aru ja otsustasin lihtsalt teiste järgi joosta. Sama ringi peal, kus joosti kiireid lõike, joosti üks kiire ring soojenduseks. Sellel ringil tehti 2 kiirendust, millest esimene oli ülesmäkke umbes 300m pikk, siis kiire sörk ja siis allamäe osal kiirendusjooks kuni ringi lõpuni. Nagu juba soojendusjooksul, nii jäin ka kiirendusi joostes teistest maha. Mingil hetkel hakkasin teisele järgi jõudma ja siis sain aru, et ju teised nüüd sõrgivad. Kui teised hakkasid minust jälle kaugenema, siis sain aru, et nüüd on vaja jälle kiirendada ja kihutasin teistele järgi.

Trenni põhiosa kiirendusteks olid 6*750m. Pausiks pidi olema 90sek. Kogu grupp alustas koos jooksmist ja treener mõõtis aega ja ütles, millal iga kord uuesti alustama peab. Ma jäin jällegi kohe viimaseks. Õnneks suutsin siiski enne ringi lõppu ühest naisjooksjast mööduda ja nii olin igal korral eelviimane. Kuna meie grupis olid väga erineva suutlikkusega jooksjad, siis olid minu puhkepausid kuidagi väga lühikesed võrreldes esimeste jooksjatega. Minu puhkepausid olid alati vahemikus 45-60sek ja see tegi treenimise loomulikult raskeks. Kui korra kommenteerisin, et ma olen veel liga vähe puhanud, siis keegi mainis, et puhaku ma siis vajadusel rohkem. Kuidas ma siis üksi ikka kauem puhkan, ikka jooksin kogu aeg koos teistega. Esimesed 3 kordust tegin pingutades ära ja viimased kolm kordust olid juba sellised, et ma mõtlesin kogu aeg, et ma jätan pooleli. Ma sain aru, et ma pingutan treeningu kohta liiga palju ja see on juba nagu võistluspingutus. Tegin trenni põhiosa lõpuni nagu vaja oli koos teistega. Ma jooksin kõik kordused täpselt sama ajaga 2min 52sek ja see oli minu hetkevormi jaoks liigne pingutus. Samas nägin, et ega teised naised minu ees väga kaugel ei olnud ja mida rohkem jooksime, seda lähemale nad mulle tulid, sest nad ei suutnud ühtlaselt joosta.

Lõdvestusjooksu joosti jälle sellise kiirusega, et ma jäin jälle pikalt viimaseks. Treener luges küll sõnad peale, et tehke lõdvestust koos ja kedagi maha jätta ei tohi, aga ma ikka jäin üksi maha. Võib-olla jäin isegi meelega, sest ma olin väsinud ja palju pingutanud ja energia kulutasin põhiosa lõikudele. Ma ei tea, võib-olla ongi neil selline eesmärk, et nii soojendus kui lõdvestusjooks joostakse kiirelt ja trenni põhiosa on veel kiirem. Igatahes see tüdruk, kes jooksis soojendus- ja lõdvestusjooksu liidergrupis, jäi kiirete lõikude ajal minu seljataha maha.

Kogu see kiirete lõikudega trenn oli minu jaoks veidi harjumatult vöötas, sest peale soojendusjooksu puhati umbes 2min ja siis tehti kohe 2 kiirendusjooksu üle sörgi. Peale kiirendusjookse puhati 60sek ja siis hakati kohe trenni põhiosa lõike jooksma. Peale trenni põhiosa lõikude puhati umbes 1-2min ja siis joosti kohe lõdvestusjooks klubihooneni. Ma olen harjunud lõigutrenni eel tegema korraliku soojenduse ja võimlema, tegema jooksuharjutusi ja natuke puhkama ikka ka. Kui tahan koos teistega grupis treenida, siis harjun kohalike kommetega ära.

Peaaegu alati, kui olen grupitrennis õhtul käinud, siis ei ole ma öösel suutnud normaalselt magada. Ei ole ka midagi imestada, sest grupitreeningutel ma jooksen kiiremini ja pingutan rohkem kui üksi treenides. Lisaks toimuvad trennid nii hilja õhtul, et mu süda ei suuda nii lühikese aja jooksul maha rahuneda.

Teisele lõigutreeningule ma kohale ei läinud. Ma tundsin ennast halvasti ja haiglasena. Ma olin eelneval nädalal arvatavasti liialt palju jooksnud peale haigust ja mu organism ei suutnud selliste koormustega kohaneda. Edasi jäigi mul mõni trenn ära, sest pidasin targemaks anda organismile puhkust.

Kui ma jälle ühislõigutrenni läksin, siis joosti kiirendusi mägedel. Kohal oli umbes 23 jooksjat. Joosti ülesmäge nii 400m kui 200m lõike ja allamäge 200m lõike. Kõiki joosti üle kiire sörgi. Soojendusjooksul olin jälle viimane. Mind pandi jälle teise gruppi jooksma ja ma jäin seal loomulikult viimaseks. Õnneks sain seekord ise oma tempoga joosta, sest kiirete lõikude pausiks oli distants, mitte aeg. Kuigi määrati 3 jooksugruppi, siis tegelikult lagunesid kõik grupid omakorda väiksemateks liitudeks. Juhuslikul jooksis sama kiirusega kui minagi veel üks mees ja me jooksimegi kogu aeg kahekesi koos. Kui seda meest ei oleks olnud, siis ma oleks vist vahepeal aeglasemalt jooksnud, sest väga raske oli, aga koos joostes ei saa teisest maha jääda.

Nagu eelneval lõigutrennilgi, nii oli paar minutit puhkust peale soojendusjooksu ja siis hakati kohe mägedel kiirendusi jooksma. Kui mägedel joostud kiirendused ehk trenni põhiosa oli tehtud, siis algas kohe sörkjooks klubihooneni. Klubihooneni joosti kohe peale lõikude jooksmist ja mingit ühisjooksu ei olnud. Kes korraga lõpetasid, need ka koos edasi sörkisid.

Rohkemates lõigutrennides ma ei käinud. Ma tundsin, et minule hetkel sellised trennid ei sobi, ma hakkasin treeninguid järjest ära jätma. Ma tundsin, et ma olen peale haigust oma organismi liialt kurnanud ja edasi võtsin vabalt ja võiksin isegi öelda, et laisalt. Viimasel kolmel nädalal jooksin kilomeetreid 77km, 60km ja 42km. Mingi seletamatu rahutus valdas mind. Hakkasin palju arvutit kasutama ja võiksin ütelda, et kadusin internetiavarustesse ära. Ma muutusin internetist sõltuvaks ja nii kui hommikul silmad avasin, siis kohe arvuti järele otse voodist haarasin. Kui pidin oma toast teise tuppa minema, siis läksin ja istusin teises toas teise arvuti taha internetti kasutama ja oma tuppa tagasi minnes hakkasin jälle oma arvutit kasutama. Nii möödusid päevad ja nädalad märkamatult. Ma ei teinud internetis mitte midagi asjalikku, ma ei lugenud mingeid kasulikke asju, ma ei õppinud midagi kasulikku. Ma lihtsalt lugesin uudiseid, e-kirju, vaatasin Youtubist videoid ja filme, otsisin lennupileteid ja unistasin soojale maale lendamisest.

Nüüd ma siis olengi soojal maal- Kreekas. Sooja oli Ateenas täna varjus päikselisel päeval +23C. Inglismaal minu kodukohas olid lehed enamasti alles puude otsas. Lund ei olnud veel sadanud ja öökülma ei olnud veel olnud. Puudel olid lehed Inglismaal juba värvilised, aga samas mitte väga kirjud. Sooja oli enamasti peaaegu +10C. Kohalikud jooksid veel kohati lühikeste pükstega, aga minul oli juba ammu külm ja jooksin nii kinnaste kui kõrvad kinni katva mütsiga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar